Euroopa vähikeskuste võrgustik kogunes Tallinnas arutama võrdsemat ja kvaliteetsemat vähiravi

15.-16. septembril toimus Tallinnas rahvusvaheline EUnetCCC (European Network of Comprehensive Cancer Centres) konverents „Advancing Equality and Excellence Across Diverse Healthcare Systems“, mis tõi kokku vähivaldkonna eksperdid, tervishoiujuhid ja teadlased üle Euroopa. Kahepäevase kohtumise keskmes olid vähiravi kvaliteedi ja kättesaadavuse ebavõrdsuse vähendamine, kõikehõlmava vähikeskuse (Comprehensive Cancer Centre, CCC) mudeli arendamine ning Euroopa riikide koostöö tugevdamine.

Tallinnas toimunud kohtumisel osales üle 70 eksperdi 19 Euroopa riigist. Kohtumise eesmärk on toetada eelkõige Euroopa Liidu väikeseid liikmesriike ja Ida-Euroopa riike terviklike vähikeskuste arendamisel ning seetõttu olid konverentsil esindatud Eesti, Rootsi, Norra, Taani, Leedu, Läti, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Rumeenia, Bulgaaria, Hispaania, Portugal, Poola ja Kreeka. Osalejate seas olid mitmed Euroopa vähivaldkonna tunnustatud eksperdid, sealhulgas Tit Albreht (Sloveeniast), Peter Naredi Rootsi Sahlgrenska kõikehõlmavast vähikeskusest ning Prantsusmaa HUGO konsortsiumi esindaja Gabrielle Manaï, kes jagasid kogemusi vähikeskuste juhtimise, koostöömudelite ja tervishoiusüsteemide arendamise teemadel.

Konverentsi esimesel päeval keskenduti vähiravi ebavõrdsuse põhjuste ja takistuste analüüsile. Aruteludes käsitleti, kuidas sotsiaalsed, geograafilised ja tervishoiusüsteemidest tulenevad erinevused mõjutavad vähki haigestumist ja suremust Euroopas ning millist rolli võivad kõikehõlmavad vähikeskused mängida nende erinevuste vähendamisel. Samuti rõhutati patsientide kaasamise tähtsust ning käsitleti praktilisi väljakutseid CCC-standardite rakendamisel erinevates tervishoiukeskkondades.

Ennelõunastes töötubades vaadeldi põhjalikumalt nelja võtmevaldkonda: vähiuuringuid, kliinilisi uuringuid, piirkondlikku ebavõrdsust ja innovatsiooni. Eksperdid arutasid, kuidas paremini siduda teadustöö kliinilise raviga, luua tugevamat kliiniliste uuringute infrastruktuuri ning viia teadus- ja tehnoloogilised uuendused kiiremini patsientideni. Samuti otsiti lahendusi regionaalsete erinevuste vähendamiseks vähiennetuses, ravis ja ravitulemustes.

Patsientide raviteekondade töötoas toodi peamiste katsumustena esile selgusetus, kuidas defineerida patsiendi teekonda, kes vastutab teekonna arendamise ja ka uuendamise eest ning kui detailne peab see olema. Lisaks olulise takistusena juhiti tähelepanu vajaliku ajalise ja finantsilise ressursi puudusele. Rahvusvaheliste näidiste ja juhendmaterjalide jagamine ning ka kogemuse jagamine võiksid aidata riikidel edasi liikuda kiiremini, kui üksinda pusides.

Regionaalse ebavõrdsuse vähendamisel rõhutati riikidevahelise koostöö ja investeeringute olulisust, et toetada paremat ravi ka piirkondlikul tasandil.

Kliiniliste uuringute puhul toodi esile vajadus, et haiglate juhtkonnad käsitleksid kliinilisi uuringuid ravi lahutamatu osana ning investeeriksid nende süsteemsesse arendamisse. Tõhus kliiniliste uuringute süsteem eeldab nii toimivat haiglapoolset infrastruktuuri kui ka piisavaid ressursse patsientide uuringutesse kaasamiseks. Arutleti ka esimese faasi kliiniliste uuringute võimekuse üle ning leiti, et väikeriikides on selle saavutamine peaaegu võimatu, kuna infrastruktuuri üles ehitamine on kulukas ning tavaliselt ei võeta piiriüleseid patsiente riskide tõttu nendesse uuringutesse. Viimaks toodi välja vajadus pidada kõrgetasemelisi arutelusid kliiniliste uuringute rahastamise üle koos teiste riikide näidetega.

Vähiteaduse aruteludes keskenduti eelkõige väikeriikide piiratud ressurssidele ning vajadusele vältida killustatust. Leiti, et kõikides teadusvaldkondades ei ole võimalik korraga tipptasemel tegutseda ning seetõttu on oluline valida strateegilised uurimissuunad ja kujundada tugevad koostöövõrgustikud. Olulise takistusena toodi esile teadustööks vajaliku aja puudumine kliinilise töö kõrval ning vajadus paindlikumate karjäärimudelite ja selgemate arenguteede järele. Samuti rõhutati ülikoolide ja haiglate tihedama koostöö tähtsust, et jagada taristut, andmeid, biopanga ja kliiniliste uuringute võimekust. Väiksemate keskuste puhul nähakse olulise lahendusena ka rahvusvahelist koostööd, ühiseid taotlusprojekte ning olemasolevate Euroopa võrgustike kasutamist patsientide kaasamiseks ja teadustaristu võimaluste laiendamiseks.

Innovatsiooni töötoas tõusis esile vajadus vaadelda innovatsiooni terviklikult alates rahastamisest ja arendusest kuni praktilise rakendamiseni. Aruteludes leiti, et lühiajaline või killustunud rahastus võib takistada ka hästi vastu võetud lahenduste rakendamist, samas kui takistuseks ei ole alati raha, vaid ka keskuste erinev valmisolek ja võimekus uusi lahendusi kasutusele võtta pärast projektide lõppu. Oluliseks peeti kogemuste, sealhulgas ebaõnnestunud lahenduste jagamist, kuid praegu puudub haiglatel selleks ühine platvorm või formaat. Samuti juhiti tähelepanu dubleerivatele uuringutele ning haiglate ja erasektori vähesele koordineeritusele. Aruteludes kerkisid esile ka küsimused innovatsiooni rollide, vastutuse ja omanditunde selgemast määratlemisest ning vajadusest leida ühised mõõdikud innovatsiooni rakendamise hindamiseks ja sobivaimad viisid keskuste võimekuse toetamiseks.

Päeva teises pooles keskenduti EUnetCCC sertifitseerimissüsteemile ning organisatsioonide võimekuse kasvatamisele. Osalejatele tutvustati sertifitseerimise teekonda, standardite rakendatavuse piloteerimise käigus saadud kogemusi ning võimalusi, kuidas toetada vähikeskusi kõikehõlmava vähikeskuse staatuse saavutamisel. Aruteludes tõdeti, et kvaliteedimudelite edukas rakendamine eeldab lisaks kliinilisele kompetentsile ka tugevat organisatsioonilist juhtimist ja koostööd.

Teisel konverentsipäeval keskenduti juhtimisele ja koostööle erinevate organisatsioonide vahel. Ettekannetes ja paneeldiskussioonides käsitleti, milline on hea juhtimise roll edukate vähikeskuste kujundamisel ning kuidas luua toimivaid koostöömudeleid olukordades, kus vähiravi, teadustöö ja tugiteenused jagunevad mitme asutuse vahel. Eraldi tähelepanu pöörati väikeriikide kogemustele ning tervishoiusüsteemidele, kus koostöö üle institutsionaalsete ja juriidiliste piiride on vältimatu. Peter Naredi ettekandes ilmestus selgelt, et kõikehõlmaval vähikeskusel on vaja head juhti ning konkreetset visiooni, mida kõik selle liikmed kannavad.

Mitmed riigid, sealhulgas Norra, Luksemburg, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi ja Prantsusmaa, jagasid praktilisi näiteid sellest, kuidas on üles ehitatud terviklike vähikeskuste juhtimis- ja koostööstruktuurid. Arutelude läbivaks sõnumiks jäi, et kvaliteetse ja võrdse vähiravi saavutamine eeldab lisaks meditsiinilisele tipptasemele ka tugevaid partnerlussuhteid, ühist strateegilist juhtimist ning patsientide vajadustest lähtuvat tervishoiukorraldust.

Tallinnas toimunud kohtumine oli oluline samm EUnetCCC võrgustiku eesmärgi suunas tugevdada Euroopa vähikeskuste koostööd ning aidata kaasa sellele, et kvaliteetne vähiravi, teadustöö ja innovatsioon oleksid kättesaadavad võimalikult paljudele patsientidele sõltumata nende elukohast või tervishoiusüsteemi eripäradest. Eesti jaoks pakkus konverents võimalust tuua rahvusvahelised eksperdid kokku siinsete kogemuste jagamiseks ning kinnitada Eesti rolli üleeuroopalise vähivõrgustiku arendamises.

ESTCAN tiim tänab kõiki osalejaid väärtuslike kogemuste ja mõtete jagamise eest! Järgmise sammuna saadetakse osalejatele ning teistele olulisetele partneritele arutelude kokkuvõtted. Need aitavad tulevikus jätkata juba konkreetsemate teemade ja lahenduste üle arutlemist.

Järgmine oluline kohtumine toimub 26.-27. novembril Lissabonis, kus toimub EUnetCCC Second Annual Meeting. Üritus toob kokku Euroopa vähivõrgustiku partnerid, sealhulgas teadlased, tervishoiueksperdid, poliitikakujundajad ja patsiendiorganisatsioonide esindajad. Kohtumisel tehakse kokkuvõte senistest tulemustest, arutatakse tulevasi tegevusi ning lepitakse kokku järgmistes ühistes eesmärkides. Samuti on see hea võimalus tugevdada riikidevahelist koostööd, et parandada vähiennetuse ja –ravi kvaliteeti kogu Euroopas.