Head rahvusvahelist onkoloogiaõdede päeva!

Fotol vasakult: ITK onkoloogiakeskuse õendusjuht Katre Põder, TÜK hematoloogia-onkoloogia kliiniku õendusjuht Kaire Jugar ja Nikolai Tover PERH onkoloogia-hematoloogia kliiniku õendusjuht. 

Onkoloogiaõed: nähtamatud tugisambad vähihaigete teekonnal

18. mail tähistatakse rahvusvahelist onkoloogiaõdede päeva – päeva, mis toob esile nende spetsialistide töö, kelle roll vähihaige teekonnal on sageli määrava tähtsusega. Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla hematoloogia-onkoloogia kliinikute õendusjuhid Kaire Jugar, Nikolai Tover ja Katre Põder rääkisid Eesti vähitõrje võrgustikule, kuidas nad selle ameti juurde sattusid ja mis on nende mõtted ja tulevikuvaated onkoloogiaõenduse arengust ning tähendusest.

Teekond kutsumuseni

Sageli ei ole tee onkoloogiaõendusse sirgjooneline. Kaire Jugari sõnul algas kõik 25 aastat tagasi juhuslikust praktikast hematoloogia osakonnas.

„Sellega oligi mu süda vähivaldkonnale antud. Kogu oma karjääri olen olnud hematoloogia-onkoloogia kliinikus abiõe ametist kuni kliiniku õendusjuhi ametini. Pole kahetsenud ja ei kujuta ette end mujal,“ räägib ta.

Jugari sõnul hoiab selles valdkonnas inimesi nii tugev meeskond kui ka patsiendid, kelle lood ja elutahe annavad igapäevaseks tööks sügava tähenduse.

Katre Põderi teekond oli teistsugune – tema otsus sündis suuresti tänu inspireerivale kohtumisele.

„Olin kahevahel, kas suudan selles valdkonnas emotsionaalselt töötada, kuid dr Elen Vettuse soojus ja kirg oma eriala vastu andsid mulle julguse see väljakutse vastu võtta,“ meenutab ta.

Täna peab ta seda otsust üheks olulisemaks oma elus: võimaluseks kasvada nii spetsialistina kui inimesena.

Nikolai Tover: „Olen alustanud kiiritusravis abiradioloogiatehnikuna 2003. aastal ning sellest ajast töötanud onkoloogia- ja hematoloogiakliinikus  erinevatel ametikohtadel. Usun siiralt, et meie tööl on sügavam tähendus. Ehitame iga päev keskkonda ja ravisüsteemi, mida usaldaksime täielikult ka siis, kui ravi vajaksime meie ise või meie kõige lähedasemad inimesed.“

Töö, mis hoiab elu väärtused fookuses

Onkoloogiaõenduse suurim motivatsioon peitub selle tähenduslikkuses.

Jugari sõnul on just see töövaldkond, mis sunnib pidevalt mõtestama elu väärtust: „Töö selles valdkonnas hoiab elu väärtused väga fookuses. See ongi see, mis teeb selle eriliseks.“

Lisaks inspireerivad teda keerulised väljakutsed, kiirelt arenev meditsiin ning vajadus leida lahendusi olukordades, kus lihtsaid vastuseid ei ole.

Ka Põder rõhutab patsiendi rolli motivatsiooniallikana: „Nende elutahe ja tugevus panevad elu hoopis teise pilguga hindama. See töö tuletab iga päev meelde, kui habras ja samas kui väärtuslik on tervis.“

Õdede roll on muutunud nähtavamaks ja iseseisvamaks

Viimase kümnendi jooksul on onkoloogiaõdede roll Eestis märgatavalt arenenud.

Kaire Jugar kirjeldab muutust selgelt: „Õed on muutunud palju iseseisvamaks ja kindlasti nähtavamaks terves ravimeeskonnas.“

Kui varem keskendus õendus rohkem protseduuridele, siis täna on lisandunud nõustav ja õpetav roll. Õed aitavad patsientidel mõista ravi, toime tulla kõrvaltoimetega ning kohaneda haigusest tulenevate muutustega.

Ka Põder ja Tover näevad, et õdede panust hinnatakse üha enam: „Õed on järjest suurem osa ravimeeskonnast ning nende teadmisi ja pädevust väärtustatakse üha rohkem.“

Uued pädevused: juhendajad ja koordinaatorid

Kaasaegne onkoloogiaõde ei ole ainult raviprotsessi toetaja, vaid sageli ka patsiendi teekonna juht.

Jugari sõnul on üks olulisemaid uusi rolle koordineerimine: „Õde muutub järjest enam patsiendile peamiseks kontaktiks, kes juhib teda läbi haiguse ja ravi etappide.“

See tähendab patsiendi vajaduste hindamist, raviteekonna planeerimist ning koostööd kogu meeskonnaga, aga ka patsiendi ja tema pere kaasamist otsustusprotsessi.

Põder näeb, et tulevikus võiksid õdedel olla veelgi suuremad õigused, sealhulgas teatud juhtudel ka ravimite ordineerimine kindlate juhiste alusel. See muudaks ravi sujuvamaks ja vähendaks arstide koormust.

Suurimad väljakutsed: koormus ja emotsionaalne vastutus

Onkoloogiaõdede töö ei ole lihtne – seda iseloomustab suur töökoormus ja emotsionaalne pinge.

Jugari sõnul puuduvad Eestis selged normid õe koormuse kohta, mistõttu jääb vahel ajast puudu: „Tuleb ette ka päevi, kui õed tõesti ka ei jõuagi süveneda ja kuulata päriselt patsiente. Samuti on probleemiks süsteemne väljaõpe – spetsiaalset onkoloogiaõe koolitusprogrammi Eestis veel ei ole ning paljud oskused omandatakse töö käigus: Eestis puudub onkoloogiaõe väljaõpe, me õpime suures osas erialased teadmised ja oskused läbi kogemuse ehk läbi praktilise töö. Õnneks on tulnud juurde erialaseid koolitusi, sh väliskoolitusi, kust õppida. Aga süsteemset ja terviklikku väljaõppeprogrammi meil pole, aga kindlasti vajame.“

Põder toob välja emotsionaalse koormuse: „Töötame patsientidega nende elu kõige haavatavamates hetkedes, mis nõuab lisaks teadmistele ka suurt vaimset vastupidavust.“

Lisaks seab väljakutseid ka meditsiini kiire areng, mis eeldab pidevat enesetäiendamist.

Tulevik: õde kui keskne võtmeisik

Mõlemad õendusjuhid usuvad, et onkoloogiaõdede roll muutub lähiaastatel veelgi tähtsamaks.

Jugari visioonis tekivad paikmepõhised õde-koordinaatorid, kes on patsiendi teekonna keskmes: „Patsiendile tekib kindel kontaktisik, kes juhib teda läbi erinevate etappide ja raskuste.“

Sellist lähenemist testitakse juba ka Eestis pilootprojektide kaudu.

Põder lisab, et õdede iseseisvus ja spetsialiseerumine kasvavad kindlasti: „Õdede roll raviprotsessis ja patsiendi nõustamises muutub veelgi selgemaks ja nähtavamaks.“

Mida õppida rahvusvahelisest kogemusest?

Õendusjuhid möönavad kõik koos, et eeskujuks tuuakse eelkõige Põhjamaade praktikaid, kus õde-koordinaatorite, eriõdede süsteem on hästi toimiv.

Lisaks rõhutatakse koostööd patsiendiorganisatsioonidega, kes pakuvad olulist tuge nii patsientidele kui ka tervishoiusüsteemile tervikuna.

Sõnum ühiskonnale ja kolleegidele

Rahvusvahelise onkoloogiaõdede päeva puhul on sõnum lihtne, kuid oluline.

Kaire Jugar kutsub inimesi üles oma tervist hoidma: „Osalege sõeluuringutes ja usaldage oma sisetunnet. Õigeaegne diagnoos annab palju paremad võimalused terveks saada.“

Katre Põder pöördub nii elanike kui ka õdede poole: „Õendustöötajatele – teie töö annab patsientidele mitte ainult ravi, vaid ka lootust ja turvatunnet. Eesti inimestele – väärtustage oma tervist ja lähedasi. Elu on habras.“

Nikolai Tover: „Meie fookus peab olema erialaste teadmiste arendamisel, teadustöö edendamisel ning kaasaegsete digilahenduste rakendamisel igapäevases töös nii personali kui patsientide toetamiseks. Sama oluline on kodulähedase ravi ja koduravi arendamine, koostöö tugevdamine patsientide organisatsioonide ja tervishoiuspetsialistide vahel ning oma inimeste hoidmine, et ennetada stressi ja läbipõlemist, sest ainult nii saame pakkuda meie patsientidele parimat võimalikku ravi. Tänan teid ja kõiki kolleege, kes igapäevaselt panustavad onkoloogiliste patsientide ravisse ja toetamisse.“

Onkoloogiaõed ei ravi üksnes haigust – nad toetavad inimest tervikuna. Nende roll Eesti tervishoius kasvab ning nende töö mõju ulatub kaugemale haiglapalatitest, puudutades elu kõige olulisemaid väärtusi.