08.augustil korraldas Eesti vähitõrje võrgustik juba teist aastat järjest Paides Arvamusfestivalil aruteluala “Ausalt vähist!”, kus päeva jooksul keskenduti vähiga seotud teemadele, mis puudutavad nii patsiente, lähedasi, spetsialiste kui ka kogu ühiskonda.

1. Tehisintellekt ei ole enam tulevik, vaid juba osaliselt igapäevane tööriist

Arutelu põhjal kasutatakse tehisintellekti vähiravis juba täna eelkõige:

radioloogiliste piltide analüüsimisel;
kiiritusravi planeerimisel;
dokumenteerimise ja administratiivtöö vähendamisel;
teadus- ja ravimiarenduses.

Oluline sõnum oli, et AI ei ole enam teoreetiline võimalus, vaid osa reaalsest kliinilisest tööst.

2. Kõige suurem lähiaja kasu tuleb arstide töökoormuse vähendamisest

Panelistid rõhutasid, et suur osa arstide ajast kulub:

dokumenteerimisele;
andmete otsimisele infosüsteemidest;
korduvatele tehnilistele tegevustele;
raviprotsessi koordineerimisele.

Tehisintellekt võib võtta enda peale just need rutiinsed ülesanded.

3. Parimad tulemused sünnivad arsti ja AI koostöös

Kõige parem ei ole arst üksi ega AI üksi, vaid arst koos AI-ga.

Uuringud näitasid, et:

tehisintellekt üksi ei ole piisavalt usaldusväärne;
arst üksi võib midagi märkamata jätta;
koos töötades saavutatakse parim täpsus.

AI-d nähakse eelkõige: abilise, otsustoe ja teise kontrollijana. Mitte lõpliku otsustajana.

4. Varajane avastamine on tuleviku suurim võimalus

Arutelu üks olulisemaid teemasid oli küsimus: Kas AI suudab vähki avastada varem kui inimene?

Panelistide hinnangul:

juba täna aitab AI radioloogilistel piltidel leida väikseid kasvajaid;
tulevikus võib AI ennustada vähiriski juba enne nähtava kasvaja tekkimist;
andmete, geneetika ja pildianalüüsi ühendamisel võib tekkida võimalus avastada haigust aastaid varem.

Näiteks toodi uuringuid:

mammograafiate põhjal rinnavähi riski ennustamiseks;
kompuutertomograafiate põhjal kopsuvähi riski hindamiseks.

5. Eesti terviseandmed on suur võimalus

Eesti tugevuseks peeti:

pikka digiloo ajalugu;
terviseandmeid aastast 2008;
võimalust ühendada erinevaid andmeallikaid;
geeniandmete lisandumist terviseinfosüsteemi.

Eesmärk võiks olla, et:

anonüümsed andmed oleksid teadlastele kättesaadavad;
AI leiaks andmetest mustreid;
haigusriske saaks ennustada enne sümptomite tekkimist.

Samas tõdeti, et:

andmekvaliteet on ebaühtlane;
õigusruum on arengut aeglustanud;
ligipääs andmetele on olnud keerukas.

6. Andmekaitse ja usaldus on kriitilise tähtsusega

Publiku suurimad küsimused olid seotud: turvalisuse, privaatsuse ja usaldusväärsusega.

Panelistid rõhutasid, et:

terviseandmeid ei saa kasutada ilma tugeva kaitseta;
vajalik on anonüümistamine ja pseudonümiseerimine;
inimesed peavad mõistma, milleks nende andmeid kasutatakse.

Kui oma andmete kasutamine aitab kellelgi vähki varem avastada, on see ühiskondlikult väärtuslik.

7. Suurim oht on liigne usaldamine

Mitmed panelistid tõid välja, et AI võib:

esitada vale vastuse väga veenvalt;
jätta mulje, et kõik on kontrolli all;
vähendada spetsialisti kriitilist mõtlemist.

Riskid:

noored arstid ei õpi piisavalt iseseisvalt otsustama;
kogenud spetsialistid muutuvad AI-st sõltuvaks;
eksimused jäävad märkamata.

Tehisintellekt võib toetada otsuseid, kuid vastutus jääb inimesele.

8. Patsientidest saavad teadlikumad partnerid

Arstid tõdesid, et:

“doktor Google” on asendumas ChatGPT-laadsete lahendustega;
patsiendid tulevad vastuvõtule paremini ette valmistatuna;
küsimused on järjest sisulisemad.

Seda ei nähtud pigem probleemina, vaid võimalusena.

Tulemuseks võib olla:

aktiivsem patsient;
parem ravisuhe;
teadlikumad raviotsused.

9. Vähiravi kõige raskemas ootefaasis võiks AI pakkuda tuge

Oluliseks teemaks tõusis periood: diagnoosikahtlus → esimene kohtumine onkoloogiga. See periood on patsiendi jaoks emotsionaalselt väga raske; täis teadmatusi ja hirme.

Arutati, et AI võiks aidata:

selgitada termineid;
vastata korduvatele küsimustele;
jagada tõenduspõhist infot;
toetada patsienti ravietappide vahel.

Samas rõhutati, et AI ei asenda inimlikku tuge.

Arutelu peamised järeldused:

1. AI ei asenda arsti, vaid tugevdab arsti tööd

2. Suurim lähituleviku mõju on varajasem diagnoos ja kiirem töökorraldus

3. Tuleviku võtmeküsimus on kvaliteetsete terviseandmete kasutamine

4. Turvalisus ja usaldus peavad käima innovatsiooniga käsikäes

5. Vähiravi muutub tehnoloogilisemaks, kuid inimlik kontakt muutub veel olulisemaks

6. Tehisintellekti suurim lubadus on aidata vähki avastada enne sümptomite ilmnemist

“Fundamentaalselt ei muutu väga palju. AI teeb asjad natuke paremaks, natuke kiiremaks ja natuke targemaks, kuid arst, vastutus ja inimlik kontakt jäävad alles.”

Fotol vasakult: Anni Lepland (ESTCAN), Priit Tohver (PERH), Kristin Kuusk (Tervisekassa), Ann Valter (PERH), Janne Pullat (Selfdiagnostics), Priit Salumaa (Better Medicine), Nikita Umov (Gosta Labs) ja Kadi-Liis Veiman (ESTCAN).

“Tehisintellekti tulevik vähiravis”