Lancet: Eesti vähi molekulaardiagnostika kuulub Euroopa tippu

Fotol: Anni Lepland (erakogu).

Eesti kuulub Euroopa nende riikide hulka, kus vähi molekulaardiagnostika ja geenianalüüsidel põhinevad raviotsused on jõudnud igapäevasesse kliinilisse kasutusse, selgub värskest The Lancet Regional Health – Europe analüüsist. Samas hoiatavad autorid, et järgmine suur väljakutse kogu Euroopas on tagada patsientidele parem ligipääs innovaatilistele ravivõimalustele.

Artikkel „Landscape of Cancer Genomics and Precision Oncology in Europe“ kaardistab täppisonkoloogia arengut enam kui 20 Euroopa riigis ning hindab geeni- ja molekulaaranalüüside kasutamist vähiennetuses, diagnostikas ja ravis. Ülevaate koostamises osales üle 150 eksperdi, nende seas Eesti vähitõrje võrgustiku (ESTCAN) personaalmeditsiin onkoloogias valdkonna juht Anni Lepland.

Autorite hinnangul on Euroopa viimastel aastatel teinud märkimisväärseid edusamme täppismeditsiini rakendamisel, kuid diagnostika areng peab käima käsikäes patsientide parema ligipääsuga sihitud ravivõimalustele.

“Lanceti ülevaade näitab, et Eesti on suutnud üles ehitada toimiva ja rahvusvaheliselt tunnustatud vähi täppisdiagnostika süsteemi. Täppisdiagnostika aitab leida patsiendid, kelle puhul võib konkreetne sihtravi olla tavapärasest ravist tõhusam,“ ütles Lepland.

Eesti kuulub Euroopa eesrindlike riikide hulka

Lanceti ülevaates on Eesti nimetatud nende riikide hulgas, kus riiklik täppisdiagnostika infrastruktuur on välja arendatud ning molekulaardiagnostika on avaliku tervishoiusüsteemi toel jõudnud igapäevasesse kliinilisse kasutusse. Lisaks tegutseb Eestis riiklik molekulaarne kasvajakonsiilium, mida peetakse üheks kaasaegse täppisonkoloogia olulisteks alustalaks.

Artikli autorid toovad esile, et Eestis on loodud süsteem, mis võimaldab suunata patsiente täppisdiagnostikale sõltumata nende elukohast ning toetab genoomipõhiste ravivõimaluste kasutamist kliinilises praktikas.

Järgmine samm on parem koordineerimine

Lisaks riikide hetkeseisu kaardistamisele sõnastavad eksperdid viis peamist eeldust, mis peavad olema täidetud, et täppisonkoloogika toimiks terviklikult: kvaliteetne diagnostika, ligipääs biomarkeritel põhinevatele ravidele, spetsialistide ja molekulaarsete kasvajakonsiiliumide olemasolu, ravitulemuste süsteemne jälgimine ning võrdne juurdepääs diagnostikale ja ravile.

Leplandi sõnul on Eesti tugevuseks see, et enamik neist elementidest on juba olemas. „Meil on olemas kõrgetasemeline molekulaardiagnostika, kompetentsed spetsialistid, molekulaarne kasvajakonsiilium, rahvusvahelised koostöövõrgustikud ja järjest paremad võimalused geneetilise info kasutamiseks raviotsustes. Väljakutse ei seisne niivõrd üksikute komponentide puudumises, vaid selles, kuidas need terviklikuks süsteemiks siduda,“ ütles ta.

Tema sõnul on Eestis täppisonkoloogia vajalikud ehitusplokid olemas, kuid need toimivad sageli eri asutustes, projektides ja teenustes killustatult. „Täppisvähiravi ei tähenda ainult laborivõimekust või geeniteste. Sama oluline on patsiendi sujuv liikumine diagnostikast ravini, multidistsiplinaarne otsustamine, selged raviteekonnad ning ligipääs uuenduslikele ravivõimalustele. Järgmine arenguhüpe Eestis seisneb just paremas koordinatsioonis ning innovaatilistele ravimitele ligipääsu tagamises kas riikliku rahastuse või kliiniliste uuringute kaudu,“ lisas Lepland.

Ekspertide hinnangul sõltub täppisonkoloogia edu kogu süsteemi võimest siduda diagnostika, ravi, andmekasutus, spetsialistide koostöö ja patsienditugi ühtseks tervikuks.

Täppisvähiravi keskmes on inimene

Täppisonkoloogia eesmärk on valida ravi kasvaja geneetiliste ja molekulaarsete eripärade põhjal. See võimaldab pakkuda täpsemalt sihitud ravi, mis võib parandada ravitulemusi ja vähendada ebavajalikke kõrvaltoimeid.

Artikli autorite sõnul eeldab juba enam kui pool kaasaegsetest vähiravimitest konkreetse biomarkeri või geneetilise muutuse tuvastamist. Seetõttu muutub molekulaardiagnostika vähiravis üha olulisemaks.

Euroopa koostöö aitab väikeriikidel pakkuda tipptasemel ravi

Ülevaade rõhutab rahvusvahelise koostöö tähtsust, eriti haruldaste vähivormide ja haruldaste kasvajamuutustega patsientide puhul. Euroopa teadus- ja ravivõrgustikud võimaldavad koondada teadmisi ja ravivõimalusi, mida ükski riik üksi pakkuda ei suudaks.

Eesti osaleb aktiivselt mitmes Euroopa koostööalgatuses, sealhulgas PRIME-ROSE, EUnetCCC ja Joint Action on Personalised Cancer Medicine (JA PCM) projektides, mille eesmärk on parandada vähipatsientide ligipääsu personaalmeditsiini lahendustele kogu Euroopas.

„Väikeriikide jaoks on Euroopa koostöö kriitilise tähtsusega. Rahvusvahelised võrgustikud aitavad tagada, et ka haruldaste vähivormidega patsiendid jõuaksid kaasaegse diagnostika ja uute ravivõimalusteni. Ükski riik ei suuda seda väljakutset üksi lahendada,“ rõhutas Lepland.

Autorite hinnangul liigub vähiravi kogu Euroopas järjest enam personaalse lähenemise suunas ning täppisdiagnostika võimaluste laiemaks rakendamiseks tuleb jätkuvalt investeerida rahvusvahelisse koostöösse, kliinilistesse uuringutesse ja uuenduslike ravimeetodite kättesaadavusse.