{"id":2428,"date":"2026-10-04T16:42:26","date_gmt":"2026-10-04T13:42:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/?p=2428"},"modified":"2026-10-07T10:54:21","modified_gmt":"2026-10-07T07:54:21","slug":"euroopa-vahikeskuste-vorgustik-kogunes-tallinnas-arutama-vordsemat-ja-kvaliteetsemat-vahiravi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/estcan.ee\/et\/euroopa-vahikeskuste-vorgustik-kogunes-tallinnas-arutama-vordsemat-ja-kvaliteetsemat-vahiravi\/","title":{"rendered":"Euroopa v\u00e4hikeskuste v\u00f5rgustik kogunes Tallinnas arutama v\u00f5rdsemat ja kvaliteetsemat v\u00e4hiravi"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>15.-16. septembril<\/strong> toimus Tallinnas rahvusvaheline <strong>EUnetCCC<\/strong> (European Network of Comprehensive Cancer Centres) konverents \u201e<strong>Advancing Equality and Excellence Across Diverse Healthcare Systems<\/strong>\u201c, mis t\u00f5i kokku v\u00e4hivaldkonna eksperdid, tervishoiujuhid ja teadlased \u00fcle Euroopa. Kahep\u00e4evase kohtumise keskmes olid v\u00e4hiravi kvaliteedi ja k\u00e4ttesaadavuse ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamine, k\u00f5ikeh\u00f5lmava v\u00e4hikeskuse (Comprehensive Cancer Centre, CCC) mudeli arendamine ning Euroopa riikide koost\u00f6\u00f6 tugevdamine.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2560\" height=\"1337\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/EUnetCCC-grupipilt-5-scaled.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2439\" style=\"aspect-ratio:1.9147751403897881\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/EUnetCCC-grupipilt-5-scaled.jpg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/EUnetCCC-grupipilt-5-300x157.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/EUnetCCC-grupipilt-5-1024x535.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/EUnetCCC-grupipilt-5-768x401.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/EUnetCCC-grupipilt-5-1920x1003.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tallinnas toimunud kohtumisel osales \u00fcle 70 eksperdi 19 Euroopa riigist. Kohtumise eesm\u00e4rk on toetada eelk\u00f5ige Euroopa Liidu v\u00e4ikeseid liikmesriike ja Ida-Euroopa riike terviklike v\u00e4hikeskuste arendamisel ning seet\u00f5ttu olid konverentsil esindatud Eesti, Rootsi, Norra, Taani, Leedu, L\u00e4ti, Prantsusmaa, Itaalia, K\u00fcpros, Luksemburg, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Rumeenia, Bulgaaria, Hispaania, Portugal, Poola ja Kreeka. Osalejate seas olid mitmed Euroopa v\u00e4hivaldkonna tunnustatud eksperdid, sealhulgas <strong>Tit Albreht<\/strong> (Sloveeniast), <strong>Peter Naredi<\/strong> Rootsi Sahlgrenska k\u00f5ikeh\u00f5lmavast v\u00e4hikeskusest ning Prantsusmaa HUGO konsortsiumi esindaja <strong>Gabrielle Mana\u00ef<\/strong>, kes jagasid kogemusi v\u00e4hikeskuste juhtimise, koost\u00f6\u00f6mudelite ja tervishoius\u00fcsteemide arendamise teemadel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Konverentsi esimesel p\u00e4eval keskenduti v\u00e4hiravi ebav\u00f5rdsuse p\u00f5hjuste ja takistuste anal\u00fc\u00fcsile. Aruteludes k\u00e4sitleti, kuidas sotsiaalsed, geograafilised ja tervishoius\u00fcsteemidest tulenevad erinevused m\u00f5jutavad v\u00e4hki haigestumist ja suremust Euroopas ning millist rolli v\u00f5ivad k\u00f5ikeh\u00f5lmavad v\u00e4hikeskused m\u00e4ngida nende erinevuste v\u00e4hendamisel. Samuti r\u00f5hutati patsientide kaasamise t\u00e4htsust ning k\u00e4sitleti praktilisi v\u00e4ljakutseid CCC-standardite rakendamisel erinevates tervishoiukeskkondades.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ennel\u00f5unastes t\u00f6\u00f6tubades vaadeldi p\u00f5hjalikumalt nelja v\u00f5tmevaldkonda: v\u00e4hiuuringuid, kliinilisi uuringuid, piirkondlikku ebav\u00f5rdsust ja innovatsiooni. Eksperdid arutasid, kuidas paremini siduda teadust\u00f6\u00f6 kliinilise raviga, luua tugevamat kliiniliste uuringute infrastruktuuri ning viia teadus- ja tehnoloogilised uuendused kiiremini patsientideni. Samuti otsiti lahendusi regionaalsete erinevuste v\u00e4hendamiseks v\u00e4hiennetuses, ravis ja ravitulemustes.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2560\" height=\"1755\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4689-jpg-II-1-scaled.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2445\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4689-jpg-II-1-scaled.jpg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4689-jpg-II-1-300x206.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4689-jpg-II-1-1024x702.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4689-jpg-II-1-768x526.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4689-jpg-II-1-1920x1316.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Patsientide raviteekondade t\u00f6\u00f6toas toodi peamiste katsumustena esile selgusetus, kuidas defineerida patsiendi teekonda, kes vastutab teekonna arendamise ja ka uuendamise eest ning kui detailne peab see olema. Lisaks olulise takistusena juhiti t\u00e4helepanu vajaliku ajalise ja finantsilise ressursi puudusele. Rahvusvaheliste n\u00e4idiste ja juhendmaterjalide jagamine ning ka kogemuse jagamine v\u00f5iksid aidata riikidel edasi liikuda kiiremini, kui \u00fcksinda pusides.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Regionaalse ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamisel r\u00f5hutati <strong>riikidevahelise koost\u00f6\u00f6 ja investeeringute olulisust<\/strong>, et toetada paremat ravi ka piirkondlikul tasandil.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kliiniliste uuringute puhul toodi esile vajadus, et <strong>haiglate juhtkonnad k\u00e4sitleksid kliinilisi uuringuid ravi lahutamatu osana ning investeeriksid nende s\u00fcsteemsesse arendamisse<\/strong>. T\u00f5hus kliiniliste uuringute s\u00fcsteem eeldab nii toimivat haiglapoolset infrastruktuuri kui ka piisavaid ressursse patsientide uuringutesse kaasamiseks. Arutleti ka <strong>esimese faasi kliiniliste uuringute v\u00f5imekuse \u00fcle<\/strong> ning leiti, et v\u00e4ikeriikides on selle saavutamine peaaegu v\u00f5imatu, kuna infrastruktuuri \u00fcles ehitamine on kulukas ning tavaliselt ei v\u00f5eta piiri\u00fcleseid patsiente riskide t\u00f5ttu nendesse uuringutesse. Viimaks toodi v\u00e4lja vajadus pidada <strong>k\u00f5rgetasemelisi arutelusid kliiniliste uuringute rahastamise \u00fcle<\/strong> koos teiste riikide n\u00e4idetega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>V\u00e4hiteaduse aruteludes<\/strong> keskenduti eelk\u00f5ige v\u00e4ikeriikide piiratud ressurssidele ning vajadusele v\u00e4ltida killustatust. Leiti, et k\u00f5ikides teadusvaldkondades ei ole v\u00f5imalik korraga tipptasemel tegutseda ning seet\u00f5ttu on oluline <strong>valida strateegilised uurimissuunad ja kujundada tugevad koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikud<\/strong>. Olulise takistusena toodi esile teadust\u00f6\u00f6ks vajaliku aja puudumine kliinilise t\u00f6\u00f6 k\u00f5rval ning vajadus paindlikumate karj\u00e4\u00e4rimudelite ja selgemate arenguteede j\u00e4rele. Samuti r\u00f5hutati <strong>\u00fclikoolide ja haiglate tihedama koost\u00f6\u00f6 t\u00e4htsust<\/strong>, et jagada taristut, andmeid, biopanga ja kliiniliste uuringute v\u00f5imekust. V\u00e4iksemate keskuste puhul n\u00e4hakse olulise lahendusena ka rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d, \u00fchiseid taotlusprojekte ning olemasolevate Euroopa v\u00f5rgustike kasutamist patsientide kaasamiseks ja teadustaristu v\u00f5imaluste laiendamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Innovatsiooni t\u00f6\u00f6toas<\/strong> t\u00f5usis esile vajadus vaadelda innovatsiooni terviklikult alates rahastamisest ja arendusest kuni praktilise rakendamiseni. Aruteludes leiti, et <strong>l\u00fchiajaline v\u00f5i killustunud rahastus v\u00f5ib takistada ka h\u00e4sti vastu v\u00f5etud lahenduste rakendamist<\/strong>, samas kui takistuseks ei ole alati raha, vaid ka keskuste erinev valmisolek ja v\u00f5imekus uusi lahendusi kasutusele v\u00f5tta p\u00e4rast projektide l\u00f5ppu. Oluliseks peeti <strong>kogemuste, sealhulgas eba\u00f5nnestunud lahenduste jagamist<\/strong>, kuid praegu puudub haiglatel selleks \u00fchine platvorm v\u00f5i formaat. Samuti juhiti t\u00e4helepanu dubleerivatele uuringutele ning haiglate ja erasektori v\u00e4hesele koordineeritusele. Aruteludes kerkisid esile ka k\u00fcsimused innovatsiooni rollide, vastutuse ja omanditunde selgemast m\u00e4\u00e4ratlemisest ning vajadusest leida <strong>\u00fchised m\u00f5\u00f5dikud innovatsiooni rakendamise hindamiseks<\/strong> ja sobivaimad viisid keskuste v\u00f5imekuse toetamiseks.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2560\" height=\"1920\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4668-1-scaled.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2449\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4668-1-scaled.jpeg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4668-1-300x225.jpeg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4668-1-1024x768.jpeg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4668-1-768x576.jpeg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4668-1-1920x1440.jpeg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">P\u00e4eva teises pooles keskenduti EUnetCCC sertifitseerimiss\u00fcsteemile ning organisatsioonide v\u00f5imekuse kasvatamisele. Osalejatele tutvustati sertifitseerimise teekonda, standardite rakendatavuse piloteerimise k\u00e4igus saadud kogemusi ning v\u00f5imalusi, kuidas toetada v\u00e4hikeskusi k\u00f5ikeh\u00f5lmava v\u00e4hikeskuse staatuse saavutamisel. Aruteludes t\u00f5deti, et kvaliteedimudelite edukas rakendamine eeldab lisaks kliinilisele kompetentsile ka tugevat organisatsioonilist juhtimist ja koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teisel konverentsip\u00e4eval keskenduti juhtimisele ja koost\u00f6\u00f6le erinevate organisatsioonide vahel. Ettekannetes ja paneeldiskussioonides k\u00e4sitleti, milline on hea juhtimise roll edukate v\u00e4hikeskuste kujundamisel ning kuidas luua toimivaid koost\u00f6\u00f6mudeleid olukordades, kus v\u00e4hiravi, teadust\u00f6\u00f6 ja tugiteenused jagunevad mitme asutuse vahel. Eraldi t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rati v\u00e4ikeriikide kogemustele ning tervishoius\u00fcsteemidele, kus koost\u00f6\u00f6 \u00fcle institutsionaalsete ja juriidiliste piiride on v\u00e4ltimatu. <strong>Peter Naredi<\/strong> ettekandes ilmestus selgelt, et k\u00f5ikeh\u00f5lmaval v\u00e4hikeskusel on vaja head juhti ning konkreetset visiooni, mida k\u00f5ik selle liikmed kannavad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mitmed riigid, sealhulgas Norra, Luksemburg, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi ja Prantsusmaa, jagasid praktilisi n\u00e4iteid sellest, kuidas on \u00fcles ehitatud terviklike v\u00e4hikeskuste juhtimis- ja koost\u00f6\u00f6struktuurid. Arutelude l\u00e4bivaks s\u00f5numiks j\u00e4i, et kvaliteetse ja v\u00f5rdse v\u00e4hiravi saavutamine eeldab lisaks meditsiinilisele tipptasemele ka tugevaid partnerlussuhteid, \u00fchist strateegilist juhtimist ning patsientide vajadustest l\u00e4htuvat tervishoiukorraldust.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1740\" height=\"1305\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4358-1.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2453\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4358-1.jpg 1740w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4358-1-300x225.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4358-1-1024x768.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/IMG_4358-1-768x576.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1740px) 100vw, 1740px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tallinnas toimunud kohtumine oli oluline samm EUnetCCC v\u00f5rgustiku eesm\u00e4rgi suunas tugevdada Euroopa v\u00e4hikeskuste koost\u00f6\u00f6d ning aidata kaasa sellele, et kvaliteetne v\u00e4hiravi, teadust\u00f6\u00f6 ja innovatsioon oleksid k\u00e4ttesaadavad v\u00f5imalikult paljudele patsientidele s\u00f5ltumata nende elukohast v\u00f5i tervishoius\u00fcsteemi erip\u00e4radest. Eesti jaoks pakkus konverents v\u00f5imalust tuua rahvusvahelised eksperdid kokku siinsete kogemuste jagamiseks ning kinnitada Eesti rolli \u00fcleeuroopalise v\u00e4hiv\u00f5rgustiku arendamises.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">ESTCAN tiim t\u00e4nab k\u00f5iki osalejaid v\u00e4\u00e4rtuslike kogemuste ja m\u00f5tete jagamise eest! J\u00e4rgmise sammuna saadetakse osalejatele ning teistele olulisetele partneritele arutelude kokkuv\u00f5tted. Need aitavad tulevikus j\u00e4tkata juba konkreetsemate teemade ja lahenduste \u00fcle arutlemist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">J\u00e4rgmine oluline kohtumine toimub <strong>26.-27. novembril Lissabonis<\/strong>, kus toimub <a href=\"https:\/\/eunetccc.eu\/events\/2nd-annual-meeting-lisbon\"><strong>EUnetCCC <em>Second Annual Meeting<\/em><\/strong><\/a><em><strong>.<\/strong> \u00dcritus<\/em> toob kokku Euroopa v\u00e4hiv\u00f5rgustiku partnerid, sealhulgas teadlased, tervishoiueksperdid, poliitikakujundajad ja patsiendiorganisatsioonide esindajad. Kohtumisel tehakse kokkuv\u00f5te senistest tulemustest, arutatakse tulevasi tegevusi ning lepitakse kokku j\u00e4rgmistes \u00fchistes eesm\u00e4rkides. Samuti on see hea v\u00f5imalus tugevdada riikidevahelist koost\u00f6\u00f6d, et parandada v\u00e4hiennetuse ja \u2013ravi kvaliteeti kogu Euroopas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>15.-16. septembril toimus Tallinnas rahvusvaheline EUnetCCC (European Network of Comprehensive Cancer Centres) konverents \u201eAdvancing Equality and Excellence Across Diverse Healthcare Systems\u201c, mis t\u00f5i kokku v\u00e4hivaldkonna eksperdid, tervishoiujuhid ja teadlased \u00fcle Euroopa. Kahep\u00e4evase kohtumise keskmes olid v\u00e4hiravi kvaliteedi ja k\u00e4ttesaadavuse ebav\u00f5rdsuse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":835,"featured_media":2455,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[23,28,16,29],"tags":[],"class_list":["post-2428","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uritused","category-uritused-2","category-uudised","category-uudised-2"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2428","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/835"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2428"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2428\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2493,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2428\/revisions\/2493"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2455"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2428"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2428"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2428"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}