{"id":2353,"date":"2026-08-19T14:48:39","date_gmt":"2026-08-19T11:48:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/?p=2353"},"modified":"2026-09-03T15:17:15","modified_gmt":"2026-09-03T12:17:15","slug":"surm-ei-kusi-diagnoosi-kas-sina-oled-valmis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/estcan.ee\/et\/surm-ei-kusi-diagnoosi-kas-sina-oled-valmis\/","title":{"rendered":"“Surm ei k\u00fcsi diagnoosi – kas sina oled valmis?”"},"content":{"rendered":"

08.augustil <\/strong>korraldas Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustik juba teist aastat j\u00e4rjest Paides Arvamusfestivalil aruteluala \u201cAusalt v\u00e4hist!\u201d<\/strong>, kus p\u00e4eva jooksul keskenduti v\u00e4higa seotud teemadele, mis puudutavad nii patsiente, l\u00e4hedasi, spetsialiste kui ka kogu \u00fchiskonda.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Arutelu keskne m\u00f5te oli, et surm puudutab meid k\u00f5iki, mitte ainult raske diagnoosiga inimesi<\/strong>, kuid Eesti \u00fchiskonnas r\u00e4\u00e4gitakse sellest endiselt liiga v\u00e4he. Surmast r\u00e4\u00e4kimine ei vii inimest surmale l\u00e4hemale, vaid aitab tal elada teadlikumalt, teha olulisi otsuseid \u00f5igel ajal ning v\u00e4hendada l\u00e4hedaste koormust tulevikus.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Arutelust enim k\u00f5lama j\u00e4\u00e4nud m\u00f5tted:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1. Surm on muutunud \u00fchiskonnas tabuteemaks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Marju K\u00f5ivupuu ja Vahur Valvere t\u00f5id v\u00e4lja, et:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  • varasematel p\u00f5lvkondadel oli surm elu loomulik osa;<\/li>\n\n\n\n
  • inimesed surid kodus, lapsed n\u00e4gid suremist pealt;<\/li>\n\n\n\n
  • t\u00e4nap\u00e4eval on surm liikunud haiglatesse ja hooldekodudesse;<\/li>\n\n\n\n
  • r\u00e4\u00e4gime vabalt seksuaalsusest ja s\u00fcnnist, kuid surmast sageli mitte.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    K\u00f5ivupuu s\u00f5nul on surm korraga nii bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline, religioosne, kui ka juriidiline n\u00e4htus.<\/p>\n\n\n\n

    Mida kaugemale oleme surma oma igap\u00e4evaelust nihutanud, seda ebamugavam on sellest r\u00e4\u00e4kida.<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

    \n\n\n\n

    2. Inimesed tegelikult tahavad surmast r\u00e4\u00e4kida<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Arutelu alguses tehtud k\u00fcsitluses:<\/p>\n\n\n\n

      \n
    • 64% kuulajatest arvas, et surmast v\u00f5iks r\u00e4\u00e4kida oluliselt rohkem;<\/li>\n\n\n\n
    • umbes 30% pidas seda oluliseks, kuid raskeks teemaks;<\/li>\n\n\n\n
    • ligikaudu 90% sooviks raske haiguse korral teada oma prognoosi;<\/li>\n\n\n\n
    • ainult v\u00e4ike osa oli oma elul\u00f5pu soovid l\u00e4hedastega p\u00f5hjalikult l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kinud.<\/li>\n\n\n\n
    • \n<\/ul>\n\n\n\n
      \n\n\n\n

      3. Diagnoos ei v\u00f5ta elu \u00e4ra, vaid muudab selle t\u00e4henduslikumaks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Pille: \u201cSurmateadlikkus ei vii meid surmale l\u00e4hemale, vaid elule l\u00e4hemale<\/em>.\u201d Ta kirjeldas, kuidas temal p\u00e4rast diagnoosi ei muutunud peamiseks k\u00fcsimuseks mitte \u201cMiks mina?<\/em>\u201c, vaid:<\/p>\n\n\n\n

      \u201cMille jaoks ma elan?<\/em>\u201c<\/p>\n\n\n\n

      Ta r\u00f5hutas:<\/p>\n\n\n\n

        \n
      • prognoos on statistika, mitte inimese saatus;<\/li>\n\n\n\n
      • raske haigus v\u00f5ib anda v\u00f5imaluse suhteid korrastada;<\/li>\n\n\n\n
      • surma teadvustamine aitab m\u00f5ista elu v\u00e4\u00e4rtust.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

        Teadmine oma surelikkusest v\u00f5ib olla elukvaliteeti parandav, mitte h\u00e4vitav kogemus.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

        \n\n\n\n

        4. Arstide roll on muutunud<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        Vahur Valvere kirjeldas, kuidas meditsiin on liikunud: \u201cArst teab ja otsustab\u201d<\/strong> \u2192 \u201cPatsient teab ja otsustab koos arstiga\u201d<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        Varem:<\/p>\n\n\n\n

          \n
        • v\u00e4hi diagnoosi sageli patsiendile ei \u00f6eldud;<\/li>\n\n\n\n
        • l\u00e4hedased teadsid rohkem kui patsient ise;<\/li>\n\n\n\n
        • s\u00f5na \u201cv\u00e4hk\u201d v\u00e4lditi.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

          T\u00e4nap\u00e4eval:<\/p>\n\n\n\n

            \n
          • patsiendil on \u00f5igus teada diagnoosi ja prognoosi;<\/li>\n\n\n\n
          • patsiendi soovidel on suurem kaal;<\/li>\n\n\n\n
          • oluline on aus, kuid lootust hoidev suhtlus.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

            Raske t\u00f5de on sageli parem kui teadmatus, kuid seda tuleb inimesele edasi anda hoolivalt.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

            \n\n\n\n

            5. Elu pikendamine ei ole alati inimese huvides<\/strong><\/p>\n\n\n\n

            Katrin Elmet r\u00f5hutas arutelu \u00fcht eetiliselt k\u00f5ige olulisemat teemat. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et kaasaegne meditsiin suudab elu pikendada v\u00e4ga kaua.<\/p>\n\n\n\n

            K\u00fcsimus on: Kas inimene seda tegelikult soovib?<\/p>\n\n\n\n

            Tema s\u00f5nul on meditsiin liikunud p\u00f5him\u00f5ttest: \u201cS\u00e4ilita elu iga hinnaga\u201d<\/strong> p\u00f5him\u00f5tte juurde: \u201cAusta inimese elu ja tema tahet.\u201d<\/strong><\/p>\n\n\n\n

            M\u00f5nikord tuleb keskenduda mitte elu pikendamisele, vaid inimese v\u00e4\u00e4rikusele ja kannatuste v\u00e4hendamisele.<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

            \n\n\n\n

            6. Eesti vajab rohkem palliatiivravi<\/strong><\/p>\n\n\n\n

            Susan S\u00fcndema r\u00f5hutas, et:<\/p>\n\n\n\n

              \n
            • inimesed vajavad rohkem tuge elu l\u00f5pu planeerimisel;<\/li>\n\n\n\n
            • perekonnad soovivad sageli praktilist infot;<\/li>\n\n\n\n
            • suur osa \u00e4revusest tekib teadmatusest;<\/li>\n\n\n\n
            • palliatiivravi ei t\u00e4henda allaandmist.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
              \n\n\n\n

              7. L\u00e4hedased ei taha sageli surmast kuulda<\/strong><\/p>\n\n\n\n

              Paljud eakad inimesed tahavad r\u00e4\u00e4kida: oma surmast, matustest ja soovidest, kuid nende l\u00e4hedased vastavad: \u201c\u00c4ra r\u00e4\u00e4gi sellistest asjadest. Sul on veel kaua aega<\/em>.\u201d<\/p>\n\n\n\n

              Panelistid pidasid seda suureks probleemiks.<\/p>\n\n\n\n

              Sageli ei v\u00e4ldi surmateemat mitte surev inimene, vaid tema l\u00e4hedased.<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

              \n\n\n\n

              Arutelu peamised j\u00e4reldused<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n

              1. Surmast tuleb r\u00e4\u00e4kida varem ja rohkem.<\/strong> Mitte siis, kui diagnoos on k\u00e4es, vaid juba terve inimesena.<\/p>\n\n\n\n

              2. Surmateadlikkus aitab tegelikult paremini elada.<\/strong> See toob esile olulised suhted, v\u00e4\u00e4rtused ja prioriteedid.<\/p>\n\n\n\n

              3. Inimeste soove tuleb teada enne, kui nad enam otsustada ei saa.<\/strong> Selleks on vaja peresiseseid vestlusi.<\/p>\n\n\n\n

              4. Meditsiini \u00fclesanne ei ole alati elu pikendada.<\/strong> Sama oluline on v\u00e4\u00e4rikus, hingerahu ja kannatuste leevendamine.<\/p>\n\n\n\n

              5. Eesti peab arendama palliatiivravi ja elul\u00f5pu planeerimise v\u00f5imalusi.<\/strong> Praegu j\u00e4\u00e4b liiga palju inimesi vajalikust toest ilma.<\/p>\n\n\n\n

              6. Surm on elu loomulik osa.<\/strong> Selle aktsepteerimine aitab v\u00e4hendada hirmu ning suurendada rahu nii surejal kui ka tema l\u00e4hedastel.<\/p>\n\n\n\n

              Hea surm s\u00fcnnib enamasti siis, kui inimesed on julgenud enne sellest r\u00e4\u00e4kida ning surmast r\u00e4\u00e4kimine ei v\u00e4henda elu v\u00e4\u00e4rtust, vaid aitab seda paremini m\u00e4rgata.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

              \"\"<\/figure>\n\n\n\n

              Fotol vasakult: Anni Lepland ja Rille Pihlak (ESTCAN), Susan S\u00fcndema (PERH), Pille Retter (Onkoloogika), Katrin Elmet (T\u00dcK), Marju K\u00f5ivupuu (Tallinna \u00dclikool), Vahur Valvere (Eesti V\u00e4hiliit) ja Kadi-Liis Veiman (ESTCAN).<\/em><\/p>\n\n\n\n

              <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

              08.augustil korraldas Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustik juba teist aastat j\u00e4rjest Paides Arvamusfestivalil aruteluala \u201cAusalt v\u00e4hist!\u201d, kus p\u00e4eva jooksul keskenduti v\u00e4higa seotud teemadele, mis puudutavad nii patsiente, l\u00e4hedasi, spetsialiste kui ka kogu \u00fchiskonda. Arutelu keskne m\u00f5te oli, et surm puudutab meid k\u00f5iki, …<\/p>\n","protected":false},"author":835,"featured_media":2354,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[23,16],"tags":[],"class_list":["post-2353","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uritused","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2353","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/835"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2353"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2353\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2359,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2353\/revisions\/2359"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2354"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2353"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2353"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2353"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}