{"id":2346,"date":"2026-08-18T13:43:30","date_gmt":"2026-08-18T10:43:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/?p=2346"},"modified":"2026-09-03T15:31:09","modified_gmt":"2026-09-03T12:31:09","slug":"vahitorje-jargmised-viis-aastat-mida-peab-eesti-teisiti-tegema","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/estcan.ee\/et\/vahitorje-jargmised-viis-aastat-mida-peab-eesti-teisiti-tegema\/","title":{"rendered":"“V\u00e4hit\u00f5rje j\u00e4rgmised viis aastat – mida peab Eesti teisiti tegema?”"},"content":{"rendered":"

08.augustil <\/strong>korraldas Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustik juba teist aastat j\u00e4rjest Paides Arvamusfestivalil aruteluala \u201cAusalt v\u00e4hist!\u201d<\/strong>, kus p\u00e4eva jooksul keskenduti v\u00e4higa seotud teemadele, mis puudutavad nii patsiente, l\u00e4hedasi, spetsialiste kui ka kogu \u00fchiskonda.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Arutelu keskmes oli Eesti v\u00e4hit\u00f5rje tegevuskava 2021\u20132030 vahehindamine, mis n\u00e4itas, et vaid 13% planeeritud tegevustest on s\u00fcsteemselt rakendunud, 41% osaliselt ja 45% on veel ellu viimata. Osalejad p\u00fc\u00fcdsid leida vastust k\u00fcsimusele, miks on areng olnud aeglane ning millised peaksid olema j\u00e4rgmise viie aasta k\u00f5ige olulisemad prioriteedid.<\/p>\n\n\n\n

Arutelust enim k\u00f5lama j\u00e4\u00e4nud m\u00f5tted:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1. V\u00e4hk peab muutuma riiklikuks prioriteediks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    <\/ol>\n\n\n\n
      <\/ol>\n\n\n\n

      Arutelu \u00fcks tugevamaid s\u00f5numeid oli, et v\u00e4hki ei saa k\u00e4sitleda lihtsalt \u00fche terviseprobleemina teiste seas.<\/p>\n\n\n\n

      Made Bambus: \u201eEestis on juba hetkel rohkem esmaseid v\u00e4hijuhte aastas kui s\u00fcnnib lapsi.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n

      Riina Sikkut r\u00f5hutas, et kui Eesti suutis s\u00fcdamehaiguste suremust s\u00fcsteemse t\u00f6\u00f6ga v\u00e4hendada, siis samasugune \u00fchiskondlik pingutus on n\u00fc\u00fcd vajalik v\u00e4hi puhul.<\/p>\n\n\n\n

      \u201cV\u00e4hk vajab poliitilist prioriteeti, mitte ainult empaatiat.\u201d<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

      2. Patsient ei tohi j\u00e4\u00e4da s\u00fcsteemis \u00fcksi<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Kristel Leif kirjeldas oma kogemust neljanda staadiumi v\u00e4hipatsiendina: \u201eDiagnoos ei muuda ainult tervist. Muutuvad suhted, t\u00f6\u00f6elu, enesehinnang ja kogu elu.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n

      Probleemidena toodi v\u00e4lja:<\/p>\n\n\n\n

        \n
      • inimene ei tea, kuhu p\u00f6\u00f6rduda;<\/li>\n\n\n\n
      • talle antakse v\u00e4he infot;<\/li>\n\n\n\n
      • puudub \u00fclevaade j\u00e4rgmistest sammudest;<\/li>\n\n\n\n
      • l\u00e4hedaste toetus on s\u00fcsteemis peaaegu n\u00e4htamatu.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

        \u201cV\u00e4hiravi ei tohi piirduda ainult kasvajaga tegelemisega. V\u00e4hi keskel tuleb n\u00e4ha inimest, mitte ainult diagnoosi.\u201d<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

        3. Raviteekond peab olema kiire ja selge<\/strong><\/p>\n\n\n\n

          <\/ol>\n\n\n\n

          Toodi v\u00e4lja, et Eestis ei ole v\u00e4hikahtlusest ravini j\u00f5udmine alati piisavalt h\u00e4sti korraldatud.<\/p>\n\n\n\n

          R\u00e4\u00e4giti: standardiseeritud raviteekondadest, m\u00f5\u00f5dikute ja kvaliteedi hindamise vajalikkusest.<\/p>\n\n\n\n

          K\u00f5lama j\u00e4i m\u00f5te: <\/strong>v\u00e4hikahtlusega inimene peab liikuma s\u00fcsteemis kiiresti ja etteantud ajaraamides. Ravi tulemus s\u00f5ltub sageli mitte ainult ravimist, vaid sellest, kui kiiresti inimene \u00f5ige spetsialistini j\u00f5uab.<\/p>\n\n\n\n

          4. Patsientide h\u00e4\u00e4l on viimastel aastatel oluliselt tugevnenud<\/strong><\/p>\n\n\n\n

            <\/ol>\n\n\n\n

            Mitmed esinejad nimetasid \u00fcheks suurimaks edasiminekuks Onkoloogika ja laiemalt patsiendiorganisatsioonide esilet\u00f5usu.<\/p>\n\n\n\n

            Kristiina Ojamaa t\u00f5i v\u00e4lja, et varem r\u00e4\u00e4giti patsientidest; n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4givad patsiendid ise.<\/p>\n\n\n\n

            Patsiendid ei ole enam ainult abi saajad, vaid partnerid, n\u00f5uandjad, s\u00fcsteemi kujundajad.<\/p>\n\n\n\n

            See muutus hinnati \u00fcheks viimaste aastate suurimaks saavutuseks.<\/p>\n\n\n\n

            5. V\u00e4higa elamine peab muutuma n\u00e4htavamaks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

              <\/ol>\n\n\n\n

              Korduvalt r\u00f5hutati, et v\u00e4hk ei t\u00e4henda enam automaatselt surmaotsust.<\/p>\n\n\n\n

              Paljud patsiendid: t\u00f6\u00f6tavad edasi, kasvatavad lapsi, elavad diagnoosiga aastaid.<\/p>\n\n\n\n

              Riina Sikkut t\u00f5i v\u00e4lja, et \u00fchiskond peab \u00f5ppima n\u00e4gema v\u00e4hki rohkem kroonilise haigusena, millega on v\u00f5imalik elada.<\/p>\n\n\n\n

              See t\u00e4hendab:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

                \n
              • t\u00f6\u00f6andjate teadlikkust;<\/li>\n\n\n\n
              • paindlikku t\u00f6\u00f6elu;<\/li>\n\n\n\n
              • rehabilitatsiooni;<\/li>\n\n\n\n
              • ps\u00fchhosotsiaalset tuge.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
                  <\/ol>\n\n\n\n

                  6. Eesti tugevus v\u00f5iks olla koost\u00f6\u00f6 ja innovatsioo<\/strong>n<\/p>\n\n\n\n

                  Arutelus r\u00e4\u00e4giti palju Eesti v\u00f5imalikest eelistest.<\/p>\n\n\n\n

                  Toodi v\u00e4lja:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

                    \n
                  • v\u00e4ike ja paindlik s\u00fcsteem;<\/li>\n\n\n\n
                  • tugev digiriik;<\/li>\n\n\n\n
                  • head terviseandmed;<\/li>\n\n\n\n
                  • Euroopa projektides osalemine.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

                    Kristel Leif pakkus isegi v\u00e4lja m\u00f5tte, et Eesti v\u00f5iks saada eeskujuks mitte uute ravimite loomisel, vaid patsiendikeskse v\u00e4hiravis\u00fcsteemi kujundamisel.<\/p>\n\n\n\n

                    7. Koost\u00f6\u00f6 oli kogu arutelu l\u00e4biv m\u00e4rks\u00f5na<\/strong><\/p>\n\n\n\n

                      <\/ol>\n\n\n\n

                      K\u00f5ige enam kordunud s\u00f5num oli: \u201e\u00dcksi ei saa\u201c. Arstid, teadlased, ametnikud, patsiendid, poliitikud, omavalitsused, t\u00f6\u00f6andjad ja kolmas sektor peavad tegutsema koos.<\/p>\n\n\n\n

                      Kristel Leif v\u00f5ttis selle kokku m\u00f5ttega: \u201eMe ei saa endale lubada, et iga\u00fcks ajab oma asja oma nurgas. Eesti on selleks liiga v\u00e4ike.<\/em>\u201d<\/p>\n\n\n\n

                      Arutelu peamised j\u00e4reldused:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

                      J\u00e4rgmise viie aasta prioriteetidena j\u00e4id k\u00f5lama:<\/p>\n\n\n\n

                        \n
                      • V\u00e4hit\u00f5rje peab saama riiklikuks prioriteediks.<\/strong><\/li>\n\n\n\n
                      • V\u00e4hit\u00f5rje tegevuskavale on vaja selget juhtimist ja vastutust.<\/strong><\/li>\n\n\n\n
                      • Igal patsiendil peaks olema koordinaator v\u00f5i kontaktisik.<\/strong><\/li>\n\n\n\n
                      • Raviteekonnad peavad olema kiiremad ja paremini juhitud.<\/strong><\/li>\n\n\n\n
                      • Ps\u00fchholoogiline tugi ning l\u00e4hedaste toetamine vajavad s\u00fcsteemset lahendust.<\/strong><\/li>\n\n\n\n
                      • Patsiendid peavad olema otsuste juures partnerid, mitte ainult sihtr\u00fchm.<\/strong><\/li>\n\n\n\n
                      • Koost\u00f6\u00f6 ja innovatsioon on Eesti suurim v\u00f5imalus.<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
                          <\/ol>\n\n\n\n
                            <\/ol>\n\n\n\n
                              <\/ol>\n\n\n\n
                                <\/ol>\n\n\n\n
                                  <\/ol>\n\n\n\n
                                    <\/ol>\n\n\n\n
                                      <\/ol>\n\n\n\n

                                      Eestis ei ole enam peamine k\u00fcsimus teadmiste puudus. Probleem on pigem selles, kuidas olemasolevad teadmised, plaanid ja inimesed \u00fchiselt t\u00f6\u00f6le panna, et v\u00e4hit\u00f5rje tegevuskava muutuks p\u00e4ris muutusteks patsientide elus.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

                                      \"\"<\/figure>\n\n\n\n

                                      Fotol vasakult: Kadi-Liis Veiman (ESTCAN), Kadri P\u00f5lendik (Vikerraadio), Kristiina Ojamaa (PERH), Kristel Leif (Onkoloogika), Kaire Innos (TAI), Made Bambus (SOM), Riina Sikkut (Riigikogu liige) ja (Rille Pihlak (ESTCAN). <\/em><\/p>\n\n\n\n

                                      <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                                      08.augustil korraldas Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustik juba teist aastat j\u00e4rjest Paides Arvamusfestivalil aruteluala \u201cAusalt v\u00e4hist!\u201d, kus p\u00e4eva jooksul keskenduti v\u00e4higa seotud teemadele, mis puudutavad nii patsiente, l\u00e4hedasi, spetsialiste kui ka kogu \u00fchiskonda. Arutelu keskmes oli Eesti v\u00e4hit\u00f5rje tegevuskava 2021\u20132030 vahehindamine, mis …<\/p>\n","protected":false},"author":835,"featured_media":2347,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[23,16],"tags":[],"class_list":["post-2346","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uritused","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2346","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/835"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2346"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2346\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2351,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2346\/revisions\/2351"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2347"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2346"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2346"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2346"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}