V\u00e4hk puudutab mingil moel iga peret. Ometi ei ole keeruline m\u00e4rgata, et terviseteemalised arutelud k\u00f5iguvad sageli kahe \u00e4\u00e4rmuse vahel. \u00dchelt poolt r\u00f5hutatakse, et tervist peab kontrollima enne s\u00fcmptomeid, sest \u201cv\u00e4hk pealt ei paista\u201d. Teisalt v\u00f5ivad meedias ja sotsiaalmeedias levivad lood tekitada liigset \u00e4revust ning soov uuringuteks p\u00e4\u00e4dida terviset\u00f6\u00f6taja mureliku k\u00fcsimusega, \u201cmida te lugenud olete?\u201d<\/p>\n\n\n\n
Kuidas leida tasakaal? Kuidas r\u00e4\u00e4kida v\u00e4hist, haiguste ennetamisest ja terviseriskidest nii, et inimesed oleksid paremini informeeritud, kuid mitte hirmul?<\/p>\n\n\n\n
Just nendele k\u00fcsimustele otsivad 8.augustil Arvamusfestivali <\/strong>arutelul \u201eKuidas r\u00e4\u00e4kida v\u00e4hist ja tervisest nii, et kasvaks teadlikkus, mitte \u00e4revus?\u201c vastuseid laste inim\u00f5iguste ekspert Kristi Paron, Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkooli vaimse tervise \u00f5enduse ekspert Marianne Annion, Tallinna Lastehaigla onkoloogia-hematoloogia osakonna juhataja Kadri Saks ning t\u00e4navu oma magistrit\u00f6\u00f6d kaitsnud teadusprojekti \u201cT\u00e4hendusloome sotsiaalmeedias: tervis ja rahvap\u00e4rane m\u00f5tteviis\u201d raames Nette Junkur Tallinna \u00dclikoolis ja Veronika Kukk Tartu \u00dclikoolis.<\/p>\n\n\n\n Paneeli juhib Tartu \u00dclikooli tervisekommunikatsiooni doktorant Kristina Seimann.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4nap\u00e4eva infokeskkonnas puutume terviseteabega kokku rohkem kui kunagi varem. \u00dche nupuvajutusega j\u00f5uavad meieni nii teadusp\u00f5hised soovitused kui ka kontrollimata v\u00e4ited. Lapsevanemad otsivad internetist selgitusi s\u00fcmptomitele, patsiendid loevad raviv\u00f5imaluste kohta ning l\u00e4hedased p\u00fc\u00fcavad m\u00f5ista, kuidas toetada haigusega silmitsi seisvat pereliiget.<\/p>\n\n\n\n Samas teavad tervishoiut\u00f6\u00f6tajad h\u00e4sti, et teadmised ja hirm ei ole \u00fcks ja sama asi. Inimene vajab usaldusv\u00e4\u00e4rset infot, kuid vajab ka oskust seda infot m\u00f5testada. Kui tervisekommunikatsioon keskendub \u00fcksnes riskidele, v\u00f5ib tulemus olla vastupidine soovitule \u2013 inimesed tunnevad end \u00fclekoormatuna, v\u00e4ldivad teemat v\u00f5i kaotavad usu sellesse, et nende enda valikutel on \u00fcldse m\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n Vaimse tervise vaatenurgast on oluline m\u00f5ista, et diagnoosist, haigusriskidest v\u00f5i tervisemuredest r\u00e4\u00e4kimine m\u00f5jutab alati ka inimese emotsionaalset heaolu. \u00c4revus v\u00f5ib m\u00f5nikord aidata ohtu m\u00e4rgata, kuid liigne \u00e4revus raskendab otsuste tegemist ja v\u00e4hendab toimetulekut. \u201eSamas on ju normaalne, et me muutume \u00e4revaks, n\u00e4iteks oma tervisest halba uudist kuuldes. See oleks ikka v\u00e4ga imelik, kui me ei l\u00e4heks \u00e4revaks<\/em>,\u201c selgitab Marianne Annion.<\/p>\n\n\n\n \u00dcha olulisemaks muutub ka patsiendi \u00f5igus saada selget, arusaadavat ja ausat teavet. Patsiendi \u00f5iguste ekspert k\u00e4sitleb k\u00fcsimust, kuidas tagada, et inimene oleks oma tervist puudutavates otsustes teadlik partner, mitte \u00fcksnes info vastuv\u00f5tja. Milline on patsiendi \u00f5igus k\u00fcsida, kahelda ja kaasa r\u00e4\u00e4kida? Kuidas teha keerulised meditsiinilised teemad m\u00f5istetavaks ilma olulisi n\u00fcansse kaotamata?<\/p>\n\n\n\n Arutelu fookuseks on patsiendi \u00f5igused ja -kommunikatsioon, mis k\u00e4sitleb patsiendi autonoomia, professionaalse ekspertiisi ja usaldusliku kommunikatsiooni tasakaalu t\u00e4nap\u00e4evases tervishoius. L\u00e4bi v\u00e4rskete uuringute ja igap\u00e4evase praktilise kogemuse arutame lahti, miks patsiendikeskne tervishoid ei t\u00e4henda patsiendi \u00fcksi j\u00e4tmist, vaid teadlikku koost\u00f6\u00f6d tervishoiut\u00f6\u00f6taja ja patsiendi vahel. Samuti k\u00e4sitletakse usalduse rolli, terviseriskidest r\u00e4\u00e4kimise p\u00f5him\u00f5tteid ning jagatud otsustamise olulisust olukorras, kus inimesed otsivad infot v\u00e4ga erinevatest allikatest.<\/p>\n\n\n\n Arutelu eesm\u00e4rk ei ole pakkuda lihtsaid v\u00f5i l\u00f5plikke vastuseid. Pigem soovitakse avada tervisekommunikatsiooni erinevaid tahke ning otsida viise, kuidas luua \u00fchiskonnas rohkem teadlikkust, usaldust ja tervisekirjaoskust. Koos pakume praktilisi soovitusi, kuidas toetada patsiente keeruliste terviseotsuste tegemisel ning kujundada t\u00f5husamat ja usaldusv\u00e4\u00e4rsemat tervisekommunikatsiooni.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ik huvilised on oodatud kuulama, kaasa m\u00f5tlema ja k\u00fcsimusi esitama. Terviseteemad puudutavad meid k\u00f5iki ning just avatud, tasakaalukas ja inimlik arutelu aitab muuta teadmised j\u00f5uks, mitte \u00e4revuse allikaks.<\/p>\n\n\n\n Autor: Kristina Seimann<\/em><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" V\u00e4hk puudutab mingil moel iga peret. Ometi ei ole keeruline m\u00e4rgata, et terviseteemalised arutelud k\u00f5iguvad sageli kahe \u00e4\u00e4rmuse vahel. \u00dchelt poolt r\u00f5hutatakse, et tervist peab kontrollima enne s\u00fcmptomeid, sest \u201cv\u00e4hk pealt ei paista\u201d. Teisalt v\u00f5ivad meedias ja sotsiaalmeedias levivad lood …<\/p>\n","protected":false},"author":835,"featured_media":2308,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-2307","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2307","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/835"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2307"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2307\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2310,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2307\/revisions\/2310"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2308"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2307"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2307"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2307"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}