{"id":2289,"date":"2026-07-30T13:49:42","date_gmt":"2026-07-30T10:49:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/?p=2289"},"modified":"2026-07-30T13:49:43","modified_gmt":"2026-07-30T10:49:43","slug":"infot-on-rohkem-kui-kunagi-varem-miks-tunnevad-vahipatsiendid-end-endiselt-teadmatuses","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/estcan.ee\/et\/infot-on-rohkem-kui-kunagi-varem-miks-tunnevad-vahipatsiendid-end-endiselt-teadmatuses\/","title":{"rendered":"Infot on rohkem kui kunagi varem. Miks tunnevad v\u00e4hipatsiendid end endiselt teadmatuses?"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>V\u00e4hipatsiendi jaoks v\u00f5ib \u00f5igeaegne ja usaldusv\u00e4\u00e4rne info olla sama oluline kui ravi ise. Ometi kirjeldavad paljud patsiendid ja nende l\u00e4hedased endiselt olukordi, kus olulised k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vad vastuseta. Selle p\u00f5hjuste ja v\u00f5imalike lahenduste \u00fcle arutletakse 8.augustil Arvamusfestivalil vestluses \u201eV\u00e4hipatsiendi infoauk: kelle vastutus on seda t\u00e4ita?\u201c. Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustiku kogukonna juht <strong>Mari-Leen P\u00e4rn<\/strong> tegi teemasse sissejuhatuse: <\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"400\" height=\"400\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Mari-Leen.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1236\" style=\"width:242px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Mari-Leen.jpg 400w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Mari-Leen-300x300.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Mari-Leen-150x150.jpg 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-extra-small-font-size wp-block-paragraph\"><em>Foto: ESTCAN<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00e4hidiagnoos muudab inimese elu hetkega. Koos k\u00fcsimustega ravi, uuringute ja prognoosi kohta tekib sageli terve rida uusi muresid: kuidas haigus m\u00f5jutab t\u00f6\u00f6elu, peresuhteid, vaimset tervist v\u00f5i igap\u00e4evast toimetulekut? Kust leida usaldusv\u00e4\u00e4rset infot siis, kui arstivisiit on l\u00f5ppenud, kuid k\u00fcsimusi tuleb \u00fcha juurde?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5ib tunduda paradoksaalne, et ajastul, mil infot on rohkem kui kunagi varem, kogevad paljud v\u00e4hipatsiendid endiselt infopuudust. Sageli ei ole probleem mitte info puudumises, vaid selles, et vajalik teave on killustatud, raskesti leitav v\u00f5i ei j\u00f5ua inimeseni \u00f5igel ajal. Veelgi enam \u2013 patsiendi vajadused muutuvad kogu raviteekonna jooksul ning k\u00fcsimused, mis ei tundu olulised diagnoosi saamise hetkel, v\u00f5ivad muutuda v\u00e4ga t\u00e4htsaks m\u00f5ne n\u00e4dala v\u00f5i kuu p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tervisekommunikatsiooni uuringud on n\u00e4idanud, et kroonilise haigusega inimesed ei vaja ainult meditsiinilisi fakte. Sama oluline on m\u00f5ista haiguse m\u00f5ju oma igap\u00e4evaelule, suhetele, t\u00f6\u00f6le ja tulevikuplaanidele. Samuti ei suuda inimesed keerulise diagnoosi saamisel alati kogu informatsiooni korraga vastu v\u00f5tta. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib osa vajalikust teabest j\u00f5uda patsiendini liiga vara, liiga hilja v\u00f5i \u00fcldse mitte.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Oluline on ka meeles pidada, et k\u00f5ik patsiendid ei otsi infot \u00fchtemoodi. M\u00f5ni soovib teada iga detaili oma haiguse kohta, teine eelistab saada infot v\u00e4iksemate osade kaupa v\u00f5i usaldab rohkem raviarsti soovitusi. M\u00f5ni leiab vastuseid internetist ja patsiendikogukondadest, teine vajab juhendamist, et eristada usaldusv\u00e4\u00e4rset teavet eksitavast.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">See k\u00fcsimus ei ole Eestis uus. Juba rohkem kui k\u00fcmme aastat tagasi viitasid uuringud sellele, et v\u00e4hidiagnoosiga inimesed vajavad lisaks ravile ka paremat infot ja tuge. T\u00e4naseks on raviv\u00f5imalused arenenud ning teabe hulk kasvanud, kuid patsiendid ja nende l\u00e4hedased kirjeldavad endiselt olukordi, kus olulised k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vad vastuseta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">See t\u00f5statabki olulise k\u00fcsimuse: kelle \u00fclesanne on aidata patsiendil selles infovoos orienteeruda? Kas vastutus lasub peamiselt tervishoius\u00fcsteemil, patsiendil endal, l\u00e4hedastel, patsiendiorganisatsioonidel v\u00f5i kogukonnal? V\u00f5i on tegemist vastutusega, mida tuleb jagada?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Just neid k\u00fcsimusi arutame t\u00e4navusel <strong>Arvamusfestivalil<\/strong> Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustiku <strong>\u201eAusalt v\u00e4hist!\u201c (ala nr 24)<\/strong> arutelualal arutelus <strong>\u201eV\u00e4hipatsiendi infoauk: kelle vastutus on seda t\u00e4ita?\u201c<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Arutelu keskmes on patsiendi kogemus ja infovajadus: millist teavet inimesed tegelikult vajavad, millistes kohtades tekivad raviteekonnal k\u00f5ige suuremad l\u00fcngad ning kuidas m\u00f5jutab info olemasolu v\u00f5i puudumine inimese turvatunnet, otsuseid ja toimetulekut. \u00dcheskoos otsime vastust k\u00fcsimusele, miks infoauk p\u00fcsib ja mida see r\u00e4\u00e4gib meie tervishoius\u00fcsteemi ning \u00fchiskonna kohta laiemalt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00e4hipatsiendi jaoks ei ole info pelgalt faktide kogum. Sageli t\u00e4hendab see v\u00f5imalust paremini m\u00f5ista, mis tema elus toimub, ja tunda end keerulisel teekonnal v\u00e4hem \u00fcksi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V\u00e4hipatsiendi jaoks v\u00f5ib \u00f5igeaegne ja usaldusv\u00e4\u00e4rne info olla sama oluline kui ravi ise. Ometi kirjeldavad paljud patsiendid ja nende l\u00e4hedased endiselt olukordi, kus olulised k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vad vastuseta. Selle p\u00f5hjuste ja v\u00f5imalike lahenduste \u00fcle arutletakse 8.augustil Arvamusfestivalil vestluses \u201eV\u00e4hipatsiendi infoauk: kelle &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":835,"featured_media":1236,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-2289","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2289","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/835"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2289"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2289\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2290,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2289\/revisions\/2290"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1236"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2289"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2289"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2289"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}