{"id":2279,"date":"2026-07-30T12:10:44","date_gmt":"2026-07-30T09:10:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/?p=2279"},"modified":"2026-07-30T12:19:38","modified_gmt":"2026-07-30T09:19:38","slug":"tehisaru-ei-asenda-arsti-ta-muudab-arsti-tood","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/estcan.ee\/et\/tehisaru-ei-asenda-arsti-ta-muudab-arsti-tood\/","title":{"rendered":"Tehisaru ei asenda arsti. Ta muudab arsti t\u00f6\u00f6d"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Gosta Labs Eesti esindaja <strong>Nikita Umov<\/strong> jagab sissejuhatavas m\u00f5ttearenduses oma vaadet tehisintellekti v\u00f5imalustele, v\u00e4ljakutsetele ja tulevikule enne 08.augustil Arvamusfestivalil kell 16.00-17.30 toimuvat arutelu: \u201cTehisintellekti tulevik v\u00e4hiravis.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"639\" height=\"639\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Nikita-Umov-II.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2285\" style=\"width:213px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Nikita-Umov-II.jpg 639w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Nikita-Umov-II-300x300.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Nikita-Umov-II-150x150.jpg 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 639px) 100vw, 639px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-extra-small-font-size wp-block-paragraph\"><em>Foto: erakogu<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kas tehisaru asendab arsti? K\u00fcsimus on intrigeeriv, kuid eksitav. \u00d5igem on k\u00fcsida: millist t\u00f6\u00f6d saab tehisarule usaldada, et tervishoid oleks kiirem, \u00fchtlasema kvaliteediga ja inimeste jaoks k\u00e4ttesaadavam? Ning millised uued kohustused ja riskid see kaasa toob?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vajadus tervishoiut\u00f6\u00f6tajate j\u00e4rele ei kao l\u00e4hik\u00fcmnenditel kuhugi. WHO Euroopa regiooni hinnangul v\u00f5ib Euroopas 2030. aastaks olla puudu 940 000 tervishoiut\u00f6\u00f6tajat. Eestis oleks Euroopa Liidu keskmise tasemeni j\u00f5udmiseks vaja ligikaudu 650 arsti ja 2600 \u00f5de. Peaaegu pooled Eesti arstidest olid juba 2021. aastal v\u00e4hemalt 55-aastased.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kolme tuhande tervishoiut\u00f6\u00f6taja koolitamine kiiresti ei ole realistlik. Seep\u00e4rast on tehisaru v\u00f5imalik vastus t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudusele, et arst ja \u00f5de saaksid teha rohkem seda t\u00f6\u00f6d, milleks neid k\u00f5ige enam vaja on.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tehisaru kasutatakse meditsiinis juba praegu. See aitab vastuv\u00f5tte dokumenteerida, radioloogilisi pilte hinnata, teaduskirjandust l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada, haigusriske prognoosida ning raviv\u00f5imalusi v\u00f5rrelda. Paljudes Eesti perearstikeskustes ja haiglates kasutatakse lahendusi, mis kuulavad patsiendi vastuv\u00f5ttu ning koostavad selle p\u00f5hjal dokumentatsiooni. Tervishoiut\u00f6\u00f6taja vaatab teksti \u00fcle, parandab vajadusel ja kinnitab selle enne digilukku saatmist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">See v\u00f5ib tunduda v\u00e4ikese muutusena, kuid dokumenteerimine on sageli \u00fcks suuremaid ajar\u00f6\u00f6vleid. Kui arst ei pea p\u00e4rast iga vastuv\u00f5ttu pikalt m\u00e4rkmeid vormistama, j\u00e4\u00e4b rohkem aega patsiendi kuulamiseks, keeruliste otsuste tegemiseks ja raviplaani selgitamiseks. Samal ajal v\u00f5ib paremini struktureeritud dokumentatsioon parandada ka terviseandmete kvaliteeti.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tehisaru roll on kasvamas ka kliinilise otsustustoe valdkonnas. Meditsiin on muutunud liiga mahukaks, et \u00fckski inimene suudaks k\u00f5iki uusi uuringuid, ravimeid ja ravijuhiseid peas hoida. Varem olid arstide peamisteks abivahenditeks \u00f5pikud. T\u00e4nap\u00e4eval uuendavad erialaseltsid ravijuhiseid sageli iga \u00fche kuni viie aasta j\u00e4rel ning \u00fchel patsiendil v\u00f5ib olla korraga mitu haigust, mille puhul tuleb arvestada mitme juhisega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hea otsustustugi v\u00f5imaldab arstil k\u00fcsida n\u00e4iteks, millised raviv\u00f5imalused sobivad konkreetse patsiendi haiguste, ravimite ja riskitegurite kombinatsiooni puhul. Kuid vastus ei tohi olla k\u00e4suna j\u00e4rgimiseks. Tehisaru \u00fclesanne on tuua asjakohane teave kiiresti arsti ette, mitte otsustada arsti eest. Raviplaan peab s\u00fcndima arsti ja patsiendi vestluses, kus arvesse l\u00e4hevad ka inimese v\u00e4\u00e4rtused, elukorraldus ja eelistused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Suure potentsiaaliga valdkond on triaa\u017e ehk otsustamine, kes vajab abi k\u00f5ige kiiremini. Seda tehakse h\u00e4irekeskuses, erakorralise meditsiini osakondades, perearstikeskustes ja eriarstiabi saatekirjade hindamisel. Triaa\u017e on v\u00e4ltimatu, sest k\u00f5igini ei j\u00f5uta \u00fchel ajal. Ent see on ka ressursimahukas: EMO triaa\u017ei\u00f5de ei saa samal ajal aidata kiirabiga toodud patsienti ning saatekirju hindav eriarst ei saa samal ajal patsiente vastu v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tehisaru v\u00f5ib aidata koguda ja struktureerida vajalikku teavet ning suunata t\u00e4helepanu juhtudele, mis vajavad kiiret hindamist. Siin tuleb aga olla eriti ettevaatlik. Kui algoritm eksib, v\u00f5ivad tagaj\u00e4rjed olla t\u00f5sised. Seet\u00f5ttu peab inimese kontroll j\u00e4\u00e4ma alles, kasutatavaid lahendusi tuleb katsetada patsientide ja t\u00f6\u00f6korralduse kontekstis ning nende m\u00f5ju tuleb pidevalt m\u00f5\u00f5ta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sarnane v\u00f5imalus avaneb raviteekondade korraldamisel. N\u00e4iteks insuldi l\u00e4bi teinud inimene v\u00f5ib vajada kindlal ajal mitme spetsialisti abi. Koordinaatorid aitavad broneerida aegu, meelde tuletada j\u00e4rgmisi samme ja vastata esmasele k\u00fcsimustele. Osa sellest rutiinsest t\u00f6\u00f6st saab automatiseerida. Koordinaatori roll ei kao, kuid tema aeg v\u00f5iks kuluda rohkem inimese ja tema l\u00e4hedaste toetamisele ning v\u00e4hem korduvate toimingute tegemisele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Samas ei tohi tehisaru kasutuselev\u00f5ttu k\u00e4sitleda ainult t\u00f5hususe projektina. Tehnoloogia v\u00f5ib eksida, teavet valesti t\u00f5lgendada v\u00f5i pakkuda veenvalt s\u00f5nastatud, kuid v\u00e4\u00e4rat vastust. Lisaks on oht, et tervishoiut\u00f6\u00f6tajad hakkavad sellele liigselt toetuma.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seda riski ei maksa alahinnata. Poolas neljas endoskoopiakeskuses tehtud vaatlusuuringus leiti, et p\u00e4rast tehisaru regulaarset kasutuselev\u00f5ttu avastasid arstid tehisaruta koloskoopiate ajal v\u00e4hem v\u00e4hieelsete muutuste tunnuseid kui varem. Uuring ei t\u00f5esta \u00fcksi p\u00f5hjuslikku seost, kuid annab hoiatuse: kui inimene harjub pideva abiga, v\u00f5ib tema iseseisev oskus n\u00f5rgeneda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eriti t\u00e4helepanelik tuleb olla arstide v\u00e4lja\u00f5ppes. Arstiks \u00f5ppimise tuum ei ole \u00f5ige vastuse leidmine, vaid kliinilise arutlusk\u00e4igu omandamine: kuidas koguda infot, kaaluda alternatiive, p\u00f5hjendada otsust ja j\u00f5uda patsiendiga kokkuleppele. Arutelu patsiendi raviplaani \u00fcle ei saa l\u00f5ppeda lausega \u201etehisaru \u00fctles nii\u201c. Arstil peab s\u00e4ilima v\u00f5ime oma otsust p\u00f5hjendada ning tehisaru soovitust kriitiliselt hinnata.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seega ei ole p\u00f5hiline k\u00fcsimus, kas tehisaru v\u00f5tab arstilt t\u00f6\u00f6 \u00e4ra. Tervishoiut\u00f6\u00f6tajaid on niigi liiga v\u00e4he ja patsiendid vajavad rohkem t\u00e4helepanu. K\u00fcsimus on selles, kas suudame kasutada tehisaru nii, et see v\u00f5taks \u00e4ra rutiini, mitte vastutuse; toetaks teadmisi, mitte ei asendaks m\u00f5tlemist; ning annaks tervishoiut\u00f6\u00f6tajale rohkem aega inimese jaoks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5ige paremas tulevikupildis ei asenda tehisaru arsti. Ta aitab arstil olla parem arst.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gosta Labs Eesti esindaja Nikita Umov jagab sissejuhatavas m\u00f5ttearenduses oma vaadet tehisintellekti v\u00f5imalustele, v\u00e4ljakutsetele ja tulevikule enne 08.augustil Arvamusfestivalil kell 16.00-17.30 toimuvat arutelu: \u201cTehisintellekti tulevik v\u00e4hiravis.\u201d Foto: erakogu Kas tehisaru asendab arsti? K\u00fcsimus on intrigeeriv, kuid eksitav. \u00d5igem on k\u00fcsida: &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":835,"featured_media":2285,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-2279","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2279","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/835"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2279"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2279\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2288,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2279\/revisions\/2288"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2285"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2279"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2279"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2279"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}