{"id":2245,"date":"2026-05-21T14:37:06","date_gmt":"2026-05-21T11:37:06","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/?p=2245"},"modified":"2026-06-04T14:39:30","modified_gmt":"2026-06-04T11:39:30","slug":"olulise-tahtsusega-riikliku-kusimuse-arutelu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/estcan.ee\/et\/olulise-tahtsusega-riikliku-kusimuse-arutelu\/","title":{"rendered":"Olulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimuse arutelu"},"content":{"rendered":"

Kokkuv\u00f5te Riigikogu t\u00e4iskogu istungilt 14. mail<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Fotol vasakult Riigikogu suures saalis k\u00f5ne pidanud dr Rille Pihlak (Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustiku kliiniline juht), dr Vahur Valvere (Eesti V\u00e4hiliidu president) ja Kristel Leif (MT\u00dc Onkoloogika). <\/em><\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hk on Eestis j\u00e4tkuvalt \u00fcks olulisemaid rahvatervise probleeme, mille m\u00f5ju ulatub kaugele meditsiinist \u2013 see puudutab otseselt ka majandust, t\u00f6\u00f6v\u00f5imet ja \u00fchiskonna sidusust. Pahaloomulised kasvajad p\u00f5hjustavad ligi veerandi k\u00f5igist surmajuhtumitest ning v\u00e4hijuhtude arv kasvab pidevalt. Selle peamisteks p\u00f5hjusteks on rahvastiku vananemine, aga ka diagnostikav\u00f5imaluste paranemine ja laiem s\u00f5eluuringutes osalemine.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nane olukord peegeldab Eesti tervishoius\u00fcsteemi \u00fcldist arengutaset: \u00fchelt poolt on kasutusel kaasaegsed ravimeetodid ja olemas tugev teadmusbaas, teisalt esineb mitmeid p\u00fcsivaid ja s\u00fcsteemseid v\u00e4ljakutseid. Nende lahendamine eeldab terviklikku, riiklikult koordineeritud l\u00e4henemist.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hk kui Eesti kestlikkuse k\u00fcsimus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dcha enam tuleb v\u00e4hki k\u00e4sitleda laiemas \u00fchiskondlikus kontekstis. V\u00e4hikoormus ei kasva ainult eakate seas \u2013 kasvav trend on haigusjuhtude sagenemine t\u00f6\u00f6ealiste ja alla 50\u2011aastaste inimeste hulgas. See t\u00e4hendab otsest m\u00f5ju t\u00f6\u00f6turule, perede toimetulekule ja sotsiaals\u00fcsteemile. Samal ajal v\u00e4henevad v\u00e4hisuremuse n\u00e4itajad aeglasemalt kui n\u00e4iteks s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste puhul.<\/p>\n\n\n\n

Eestis on v\u00e4hk juba t\u00e4na \u00fcks peamisi surmap\u00f5hjuseid. Kuigi n\u00e4iteks rinnav\u00e4hi ja eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi suremus on stabiliseerunud v\u00f5i isegi langenud, p\u00fcsib kopsuv\u00e4hi ja mitmete seedetrakti kasvajate (nt k\u00f5hun\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk) suremus j\u00e4tkuvalt k\u00f5rge. Kui vajalikud arenguh\u00fcpped j\u00e4\u00e4vad tegemata, kasvavad l\u00e4hiaastatel nii inimlikud kui majanduslikud kulud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt.<\/p>\n\n\n\n

Tugev strateegia, kuid rakendamise v\u00e4ljakutsed<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti v\u00e4hit\u00f5rje tegevuskava 2021\u20132030, mille koostasid enam kui 100 eksperti, annab selge ja tervikliku raamistiku v\u00e4hit\u00f5rje arendamiseks. Selle keskseteks eesm\u00e4rkideks on v\u00e4hendada haigestumust, pikendada elulemust ning parandada v\u00e4hihaigete elukvaliteeti.<\/p>\n\n\n\n

Probleem ei seisne enam teadmiste v\u00f5i visiooni puudumises. V\u00e4ljakutse on tegevuskava elluviimine \u2013 eesk\u00e4tt juhtimise, koordineerimise ja rahastuse osas. Kuigi Eestis on olemas eksperdid ning toimivad koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikud, ei ole need piisavalt sidustatud \u00fchtseks ja t\u00f5husaks s\u00fcsteemiks.<\/p>\n\n\n\n

Seda kinnitab ka v\u00e4rske vahehindamine: vaid ligikaudu 13% tegevustest on rakendunud s\u00fcsteemselt, samas kui ligi pooled kavandatud tegevustest pole \u00fcldse ellu viidud. Paljud arengud s\u00f5ltuvad endiselt \u00fcksikute asutuste v\u00f5i spetsialistide initsiatiivist, mitte riiklikust juhtimisest \u2013 selline l\u00e4henemine ei ole j\u00e4tkusuutlik.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcsteemsed kitsaskohad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti v\u00e4hit\u00f5rjet pidurdavad mitmed s\u00fcsteemsed probleemid. \u00dcks olulisemaid neist on piiratud rahastus, mis j\u00e4\u00e4b alla paljudele L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikidele. See m\u00f5jutab n\u00e4iteks nii teenuste mahtu kui ka innovaatiliste ravimite k\u00e4ttesaadavust.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks s\u00fcveneb tervishoiut\u00f6\u00f6tajate puudus, eriti onkoloogide, \u00f5dede ja radioloogiatehnikute seas. Regionaalsed erinevused teenuste k\u00e4ttesaadavuses ning uute kallite tehnoloogiate kasutuselev\u00f5tt tekitavad t\u00e4iendavat survet s\u00fcsteemile.<\/p>\n\n\n\n

Oluline probleem on ka p\u00fcsirahastuse puudumine v\u00e4hit\u00f5rje arengute jaoks. Praegu toimuvad paljud vajalikud arendused projektip\u00f5hiselt v\u00f5i killustatud rahastusallikate kaudu, mis ei v\u00f5imalda pikaajalist planeerimist ega s\u00fcsteemseid muutusi. V\u00f5rdluses teiste Euroopa riikidega, kus v\u00e4histrateegiatesse investeeritakse j\u00e4rjepidevalt \u2013 n\u00e4iteks Soome umbes 5,5 eurot inimese kohta aastas, Rootsi 4 eurot, Taani 13 eurot ning Malta 3,5 eurot. Eestis on see 0 ehk puudub t\u00e4ielikult.<\/p>\n\n\n\n

Kui j\u00e4tkata samas tempos, suureneb risk, et v\u00e4hk muutub Eesti peamiseks surmap\u00f5hjuseks ning s\u00fcsteemi hakkavad juhtima pigem kriisid kui strateegilised otsused.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa koost\u00f6\u00f6 ja Eesti v\u00f5imalused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6 on Eesti jaoks kriitilise t\u00e4htsusega. Euroopa V\u00e4himissioon ja Euroopa v\u00e4hivastase v\u00f5itluse tegevuskava on toonud Eestisse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset teadus- ja arendusrahastust ning avanud uusi v\u00f5imalusi koost\u00f6\u00f6ks. Samas ei ole nende algatuste j\u00e4tkumine j\u00e4rgmises eelarveperioodis kindel.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ikeriigina vajab Eesti j\u00e4tkuvalt tuge rahvusvahelistest v\u00f5rgustikest, et tagada patsientidele ligip\u00e4\u00e4s tipptasemel ravile ja kliinilistele uuringutele. Euroopa tasandi rahastuse katkemine t\u00e4hendaks vajadust oluliselt suurendada riigisiseseid investeeringuid.<\/p>\n\n\n\n

Samas on Eestil ka selged tugevused. Digitaalne tervishoid, kvaliteetsed registrid ja arenev personaalmeditsiin loovad head eeldused andmep\u00f5hise ja patsiendikeskse v\u00e4hit\u00f5rjes\u00fcsteemi arendamiseks. Eesti ei saa konkureerida suuruses, kuid suudab seda teha kiiruse, paindlikkuse ja nutikate lahendustega.<\/p>\n\n\n\n

Edasised sammud ja kriitilised otsused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hit\u00f5rje tegevuskava vahehindamine n\u00e4itab, et olulised edusammud on tehtud, kuid eesm\u00e4rkide saavutamine n\u00f5uab j\u00e4rgmises etapis selgemat prioriseerimist, tugevamat koordineerimist ja stabiilset rahastust.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4naseks ei ole enam k\u00fcsimus selles, mida teha \u2013 vajalikud eesm\u00e4rgid ja tegevused on paigas. K\u00fcsimus on, kas leidub piisav poliitiline tahe ja ressursid nende elluviimiseks.<\/p>\n\n\n\n

Eesti v\u00e4hit\u00f5rje tuleviku jaoks on kriitilise t\u00e4htsusega kolm otsust:<\/p>\n\n\n\n