{"id":2055,"date":"2026-03-04T10:57:14","date_gmt":"2026-03-04T08:57:14","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/?p=2055"},"modified":"2026-03-30T11:01:46","modified_gmt":"2026-03-30T08:01:46","slug":"04-marts-ulemaailmne-hpv-teadvustamise-paev-tervem-eesti-algab-otsusest-lopetada-hpv-ga-seotud-vahid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/estcan.ee\/et\/04-marts-ulemaailmne-hpv-teadvustamise-paev-tervem-eesti-algab-otsusest-lopetada-hpv-ga-seotud-vahid\/","title":{"rendered":"04. m\u00e4rts \u2013 \u00fclemaailmne HPV teadvustamise p\u00e4ev:\u00a0Tervem Eesti algab otsusest: l\u00f5petada\u00a0HPV-ga\u00a0seotud v\u00e4hid"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"612\" height=\"367\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/HPV.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2058\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/HPV.jpg 612w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/HPV-300x180.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 612px) 100vw, 612px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><em>Foto: istock.com<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>T\u00e4na, \u00fclemaailmsel HPV\u00a0teadvustamise p\u00e4eval, t\u00f5stab Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustik\u00a0esile\u00a0vajadust seada Eesti tervisepoliitika \u00fcheks eesm\u00e4rgiks HPV-st p\u00f5hjustatud v\u00e4hkide elimineerimine.\u00a0Eile kogunes HPV t\u00f6\u00f6r\u00fchm\u00a0\u2013\u00a0arstid, patsientide esindajad, ametkonnad\u00a0ja teadlased. T\u00f6\u00f6r\u00fchm\u00a0r\u00f5hutab, et Eesti peaks liikuma\u00a0sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega\u00a0teadusp\u00f5hise ennetuse suunas.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Eesti on WHO andmetel k\u00f5rge HPV levikuga riik.\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Inimese papilloomiviirus (HPV) on\u00a0\u00fcks\u00a0nakkavamaid\u00a0viiruseid, mis levib\u00a0intiimsel kokkupuutel \u2013 nii\u00a0seksuaalvahekorra ajal kui ka\u00a0lihtsalt\u00a0limaskestade kontakti kaudu.\u00a0Enamik nakatumisi m\u00f6\u00f6dub\u00a0inimesele m\u00e4rkamatult,\u00a0kuid\u00a0viiruse organismi\u00a0p\u00fcsima j\u00e4\u00e4des v\u00f5ib HPV p\u00f5hjustada mitmeid v\u00e4hivorme:\u00a0emakakaela-, tupe-, h\u00e4beme-, p\u00e4raku-, peenise-, suu\u00f5\u00f5ne- ja kurguv\u00e4hki.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Haigestumine\u00a0ei toimu kiiresti \u2013 viirus v\u00f5ib organismis olla aastak\u00fcmneid enne, kui v\u00e4hk v\u00e4lja areneb. Sellep\u00e4rast j\u00f5uab haigus tihti avastamisele hilises staadiumis, kuigi seda saaks \u00e4ra hoida.\u00a0Tegemist on\u00a0v\u00e4higa, mida on v\u00f5imalik ennetada!\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Statistika n\u00e4itab selgelt probleemi ulatust:\u00a0<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Eestis on iga 26. pahaloomuline kasvaja p\u00f5hjustatud\u00a0HPV-s,\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Eesti V\u00e4hiregistri andmetel haigestub Eestis emakakaelav\u00e4hki\u00a018 naist 100 000 naise kohta\u00a0(2023), mis on\u00a0enam kui kaks korda k\u00f5rgem\u00a0kui\u00a0Soomes\u00a0(NORDCAN 2025),\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Emakakaelav\u00e4hki haigestumus on\u00a0k\u00f5rgem ka\u00a0maailma keskmisest\u00a0ehk 14\/100 000 naise kohta (Globocan\u00a02025).\u00a0\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>HPVst\u00a0p\u00f5hjustatud v\u00e4hid m\u00f5jutavad \u00fcha enam nii naisi kui mehi, sh suu- ja neelupiirkonna v\u00e4hid, mille esinemine on kogu Euroopas t\u00f5usuteel.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Vaktsineerimine \u2013 k\u00f5ige t\u00f5husam viis HPV-v\u00e4hkide \u00e4rahoidmiseks<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>HPV vastu\u00a0on\u00a0olemas ohutu ja t\u00f5hus\u00a0vaktsiin, mis\u00a0kaitseb peamiste\u00a0k\u00f5rge riskiga HPV t\u00fc\u00fcpide eest.\u00a0Vaktsiin\u00a0v\u00f5ib\u00a0\u00e4ra hoida\u00a0kuni\u00a090% emakakaelav\u00e4hi juhtudest ning\u00a0suure\u00a0osa teistest HPV-ga\u00a0seotud v\u00e4hivormidest.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>HPV-vaktsiin t\u00f6\u00f6tab eriti h\u00e4sti noortel, kelle immuuns\u00fcsteem on viiruse suhtes vastuv\u00f5tlikum ja potentsiaalsete HPV-ga\u00a0kokkupuutepunktideni pole veel j\u00f5utud. Seet\u00f5ttu on oluline\u00a0vaktsineerida varases teismeeas, tagades v\u00f5imalikult maksimaalse kaitse kogu eluks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Vaktsineerimise laiem kasutamine ei kaitse ainult \u00fcksikisikut, vaid aitab v\u00e4hendada ka viiruse levikut \u00fchiskonnas. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda v\u00e4iksem on t\u00f5en\u00e4osus, et viirus \u00fcldse ringluses p\u00fcsib. Nii v\u00e4heneb pikaajaline v\u00e4hikoormus kogu riigis ning ennetame\u00a0ja v\u00e4ldime elimineeritavaid v\u00e4hke.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Emakakaelav\u00e4hi s\u00f5eluuring \u2013 v\u00f5imalus avastada\u00a0haigus\u00a0enne selle\u00a0teket<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks vaktsineerimisele on emakakaelav\u00e4hi\u00a0tekke v\u00e4ltimiseks \u00fclioluline\u00a0regulaarne osalemine s\u00f5eluuringus. T\u00e4nap\u00e4evane emakakaelav\u00e4hi s\u00f5eluuringu\u00a0HPV test\u00a0suudab avastada\u00a0k\u00f5rge\u00a0riskiga viiruse\u00a0juba enne\u00a0rakumuutuste kujunemist.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Varajane avastamine\u00a0t\u00e4hendab lihtsamat ravi, v\u00e4hem t\u00fcsistusi, kiiremat taastumist ja oluliselt paremat elukvaliteeti.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Kuigi Eestis on emakakaelav\u00e4hi s\u00f5eluuring k\u00f5igile sihtr\u00fchma naistele tasuta ja k\u00e4ttesaadav,\u00a0on\u00a0osalusm\u00e4\u00e4r\u00a0praegu soovitatust oluliselt madalam. S\u00f5eluuring ei ole pelgalt test\u00a0\u2013 see on\u00a0investeering naise tervisesse ja pikemasse ellu.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Eesti liigub\u00a0HPVst\u00a0p\u00f5hjustatud\u00a0v\u00e4hkide\u00a0elimineerimise strateegia suunas<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustiku\u00a0eestvedamisel\u00a0on kokku kutsutud\u00a0lai\u00a0ekspertide ring:\u00a0onkoloogid, g\u00fcnekoloogid, perearstid\u00a0ja -\u00f5ed,\u00a0kooliarstid ja -\u00f5ed,\u00a0tervishoiut\u00f6\u00f6tajad, teadlased, patsiendiorganisatsioonid, ministeeriumi esindajad ja teised partnerid.\u00a0Koos\u00a0t\u00f6\u00f6tatakse selle nimel, et Eestil oleks terviklik\u00a0strateegia HPV-st p\u00f5hjustatud v\u00e4hkide elimineerimiseks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchmad on juba kaardistanud hetkeolukorra ning t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lja\u00a0eesm\u00e4rgid\u00a0ja\u00a0konkreetsed sammud, mis\u00a0aitaksid:\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>t\u00f5sta vaktsineerimiskatvust,\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>parandada s\u00f5eluuringutega h\u00f5lmatust,\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>suurendada teadlikkust,\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>toetada haavatavamaid sihtr\u00fchmi,\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>kasutada paremini digilahendusi ja kutsete s\u00fcsteeme.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Eesti sammud v\u00f5ivad muuta HPV-v\u00e4hid haruldaseks n\u00e4htuseks<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Maailma Terviseorganisatsiooni\u00a0(WHO)\u00a0\u00fclemaailmne\u00a0eesm\u00e4rk on emakakaelav\u00e4hi\u00a0elimineerimine\u00a0rahvatervise probleemina.\u00a0Euroopa Liit on seadnud samas suunas sihid, keskendudes vaktsiinv\u00e4lditavate v\u00e4hivormide kaotamisele.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Eestil on selleks k\u00f5ik eeldused:\u00a0tugev\u00a0ja toimiv\u00a0tervishoius\u00fcsteem,\u00a0tugev\u00a0digiraamistik\u00a0ja\u00a0olemasolevad ennetusprogrammid.\u00a0Kuid potentsiaal vajab kasutamist \u2013 hetke olukord\u00a0n\u00e4itab, et ainu\u00fcksi s\u00fcsteemide olemasolust ei piisa. Teadusp\u00f5hised lahendused ja \u00fchine tegutsemine on v\u00f5tmet\u00e4htsusega.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti saab seada ambitsioonika, kuid realistliku eesm\u00e4rgi:\u00a0HPV-ga\u00a0seotud v\u00e4hid on v\u00e4lditavad, kontrollitavad\u00a0ja l\u00f5puks elimineeritud.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4na, \u00fclemaailmsel HPV\u00a0teadvustamise p\u00e4eval, t\u00f5stab Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustik\u00a0esile\u00a0vajadust seada Eesti tervisepoliitika \u00fcheks eesm\u00e4rgiks HPV-st p\u00f5hjustatud v\u00e4hkide elimineerimine.\u00a0Eile kogunes HPV t\u00f6\u00f6r\u00fchm\u00a0\u2013\u00a0arstid, patsientide esindajad, ametkonnad\u00a0ja teadlased. T\u00f6\u00f6r\u00fchm\u00a0r\u00f5hutab, et Eesti peaks liikuma\u00a0sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega\u00a0teadusp\u00f5hise ennetuse suunas.\u00a0\u00a0 Eesti on WHO andmetel k\u00f5rge &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":835,"featured_media":2058,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[16,16],"tags":[],"class_list":["post-2055","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2055","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/835"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2055"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2055\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2060,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2055\/revisions\/2060"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2058"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2055"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2055"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2055"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}