{"id":1951,"date":"2026-02-10T11:17:37","date_gmt":"2026-02-10T09:17:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/?p=1951"},"modified":"2026-02-10T11:25:36","modified_gmt":"2026-02-10T09:25:36","slug":"rille-pihlak-vahiravi-muutub-jarjest-inimesekesksemaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/estcan.ee\/et\/rille-pihlak-vahiravi-muutub-jarjest-inimesekesksemaks\/","title":{"rendered":"Rille Pihlak: v\u00e4hiravi muutub j\u00e4rjest inimesekesksemaks"},"content":{"rendered":"<p>Rahvusvahelisel v\u00e4hip\u00e4eval, 4. veebruaril, selgitas Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustiku kliiniline juht dr Rille Pihlak Med24 ajakirjanikule Madis Filippovile, mida peegeldab t\u00e4navune v\u00e4hip\u00e4eva s\u00f5num \u201eUnited by unique\u201c ning miks on selle m\u00f5te v\u00e4hivaldkonnas eriti oluline.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"938\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Rille-2-938x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1795\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Rille-2-938x1024.jpg 938w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Rille-2-275x300.jpg 275w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Rille-2-768x838.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Rille-2.jpg 1365w\" sizes=\"auto, (max-width: 938px) 100vw, 938px\"><\/figure>\n\n\n\n<p>V\u00e4hiravi, mis on varasemalt olnud rohkem s\u00fcsteemi- ja diagnoosikeskne, muutub \u00fcha enam inimesekesksemaks, \u00fctleb Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustiku (ESTCAN) kliiniline juht Rille Pihlak.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kolmap\u00e4eval t\u00e4histati \u00fclemaailmset v\u00e4hip\u00e4eva, mille teemaks oli seekord patsiendikeskne v\u00e4hiravi. Miks selline teema \u2013 kas v\u00e4hiravi polegi siis alati patsiendikeskne?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Jah, v\u00e4hiravi pole alati olnud patsiendikeskne, vaid s\u00fcsteemi- v\u00f5i diagnoosikeskne, aga ta muutub j\u00e4rjest inimesekesksemaks. Ega me ei tohi enam isegi \u00f6elda patsiendikeskne, vaid inimesekeskne, sest abi on vaja inimesel, kellest siis mingil hetkel saab patsient. Onkoloogias on arengud olnud h\u00e4sti kiired, palju on uusi ravimeid ja asju, mida saab teha, aga see k\u00f5ik ei pruugi tingimata inimesekesksusele j\u00f5udu anda, vaid pigem ravi- ja diagnoosikesksusele. Praegu pannakse v\u00e4ga palju r\u00f5hku nii Eestis kui mujal maailmas sellele, et me teeksime selle rohkem inimesekesksemaks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mida inimesekesksus praktikas t\u00e4hendab?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>See on t\u00e4hendab, et ravi peaks olema v\u00f5imalikult paindlik ja inimesele k\u00e4ttesaadav. Onkoloogias peame arvestama, et meil on inimesi, kes on vanemad kui 80-90 aastat, ja meil on inimesi, kes on 30-aastased \u2013 nende vajadused ja ravi on sageli v\u00e4ga erinevad. Varasemalt pole seda nii palju arvesse v\u00f5etud, aga n\u00fc\u00fcd on palju rohkem hakatud s\u00fcsteemi looma. N\u00e4iteks, kuidas inimene saaks ravikeskusesse, millised on tema tugivajadused jne. Niimoodi \u00fcritatakse kogu onkoloogia keskkonda inimesekesksemaks teha. Meie ravi l\u00e4heb j\u00e4rjest personaalsemaks, j\u00e4rjest molekulaarsemaks, mingis m\u00f5ttes keerulisemaks, t\u00e4psemaks, paremaks, aga me peame tegelema ka sellega, et see l\u00e4heks inimese jaoks personaalsemaks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kuidas Eestis praegu inimesekesksusega lood on?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ma arvan, et sellega on mingis osas h\u00e4sti. Meil on praegu v\u00e4ga palju asju k\u00e4imas, et rohkem patsiendi vaadet n\u00e4ha ja sellega arvestada. Meil on tugevad patsiendiorganisatsioonid, kes seda igap\u00e4evaselt ajavad. Kindlasti on mingis osas veel pikk tee minna. S\u00fcsteemid on praegu loodud ikkagi suurte keskuste peale. See, kuidas ravi inimestele kodul\u00e4hedasemaks saada, on kogu maailmas suur teema. Kahjuks on meie ravi pidev, mis t\u00e4hendab, et inimene peab haiglas k\u00e4ima tihti.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Saan aru, et mingis osas see koost\u00f6\u00f6 juba toimib ja haige ei pea n\u00e4iteks P\u00e4rnust v\u00f5i Ida-Virumaalt alati Tallinnasse v\u00f5i Tartusse s\u00f5itma, vaid osa asju saab kohapeal \u00e4ra teha?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Just \u2013 P\u00e4rnus, Kuressaares ja Ida-Virus (sh Narvas) on keemiaravi juba k\u00e4ttesaadavam ja inimesed saavad seal k\u00e4ia. Aga meil on ju ka v\u00e4iksemaid haiglaid ning mingisuguseid ravimeid saaks tegelikult anda ka perearsti kaudu. Seda saame veel korraldada.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas sellega tegeletakse?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kindlasti tegeletakse ja kindlasti peab edasi tegelema. Ma arvan, et h\u00e4id n\u00e4iteid on tulemas. Kindlasti saab kogu seda s\u00fcsteemi, mida v\u00e4hipatsiendile on vaja, rohkem l\u00e4bi m\u00f5elda \u2013 milliseid tugiteenuseid saavad n\u00e4iteks kogukonnad ja omavalitsused pakkuda, kuidas inimene liigub \u00fchest kohast teise jne.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Onkoloogiaga seoses r\u00e4\u00e4gitakse palju personaalmeditsiinist. Kui h\u00e4sti meil sellega on?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eestis on p\u00e4ris palju p\u00f5nevaid asju k\u00e4imas, meil on palju personaalmeditsiini huvilisi. Ega tegelikult v\u00e4hiravi ongi t\u00e4nap\u00e4eval j\u00e4rjest rohkem personaliseeritud. Onkoloogia eriala on selles m\u00f5ttes v\u00e4ga p\u00f5nev, et igal aastal tuleb j\u00e4rjest uusi ravimeid ja personaliseeritud nurki, mida saame avada.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis seis uute ravimite saamisega Eestis on?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ma arvan, et igas riigis on sama probleem, et v\u00e4hiravi maksab v\u00e4ga palju. Natuke on \u00fcritatud pidurit t\u00f5mmata, et need asjad ikka v\u00e4ga hulluks ei l\u00e4heks ja k\u00f5ik riigid saaksid ikkagi mingil m\u00e4\u00e4ral endale ka k\u00f5ige paremaid ravimeid siiski lubada. Eks see on Eestis samamoodi, et meie k\u00e4ttesaadavus uute ravimite osas on limiteeritud ja pigem Euroopa keskmisest allpool. Meil on \u00f5nneks olemas \u00fcks h\u00e4sti tore organisatsioon v\u00e4hiravifond Kingitud Elu, mille kaudu saame paljudele uutele ravimitele ligip\u00e4\u00e4su. See t\u00e4hendab siis tegelikult tavakodanike poolset rahastust, mis kindlasti ei peaks niimoodi olema. Nii Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustiku kui ka Tervisekassaga tegeleme sellega, kuidas neid asju paremaks teha, kuidas saada arvutusk\u00e4iku paindlikumaks ja kaasaegsemaks. Kahjuks j\u00e4\u00e4vad t\u00e4nap\u00e4evastest uutest ravimitest paljud seatud piirist oma hinna m\u00f5ttes \u00fclespoole. Nad on liiga kallid. Mitmeid uusi ravimeid on meile ka tulnud, aga kindlasti on veel pikk tee k\u00e4ia.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis on teie hinnangul praegu Eestis v\u00e4hiravis peamised kitsaskohad ja mis on h\u00e4sti?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Meil on tekkimas hea kogukond, meil on tekkinud \u00fchised \u00fcle-eestilised plaanid, et me teeksime asju paremini ja rohkem. Seda on hea n\u00e4ha. Kogu v\u00e4hit\u00f5rje kogukond on j\u00e4rjest enam aktiveerumas ja uusi asju tegemas. Aga ravimite k\u00e4ttesaadavuse ja uute ravimeetodite osas on meil kindlasti veel pikk tee minna, kui v\u00f5rdleme ennast Euroopaga. Tegeleme, et seda paremaks saada. Meil on h\u00e4id n\u00e4iteid personaalmeditsiinis, eesk\u00e4tt ennetamise ja skriinimise osas.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Missugust vajadust n\u00e4ete uute skriiningprogrammide j\u00e4rele v\u00f5i olemasolevate laiendamiseks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Arutame seda igal aastal ja n\u00e4iteks t\u00e4navu laienesid nii rinna- kui soolev\u00e4hi skriiningud. See on v\u00e4ga positiivne, kuna Eestis on soolev\u00e4hk problemaatiline. Me kindlasti tahaksime seda veelgi laiendada. H\u00e4sti positiivne n\u00e4ide on veel, et HPV-testimine muutus kodul\u00e4hedasemaks. Eks kindlasti v\u00f5iks teha veel erinevate v\u00e4hkide skriiningut, aga k\u00f5iki v\u00e4hke me skriiningust \u00fcles ei leia. Mitmeid pilootprojekte on plaanis ja k\u00e4imas. N\u00e4iteks eesn\u00e4\u00e4rme- ja kopsuv\u00e4hi skriiningud. Seal on innovaatiline l\u00e4henemine, kus me m\u00f5tleme l\u00e4bi, kes on suure riskiga ja siis teeme skriiningut nende hulgas. See on hea n\u00e4ide, kuidas skriininguid targemini teha.<\/p>\n\n\n\n<p>Onkoloogina leian, et eks alati v\u00f5iks rohkem teha, aga lisaks rahale on need asjad ka teaduse taga kinni. M\u00f5ne v\u00e4hi puhul pole meil n-\u00f6 head asja, mida skriinida. Osade v\u00e4hkide puhul loodetakse AI peale, et otsida tehtud kompuuteruuringutest \u00fcles mingisuguseid riskifaktoreid, et siis selle j\u00e4rgi skriinima hakata. Selliseid erinevaid projekte on Euroopas k\u00e4imas ja ka meie oleme ESTCANiga seotud mitmete Euroopa projektidega, kus r\u00e4\u00e4gitakse uutest mao- ja muude v\u00e4hkide skriinimistest. K\u00f5iki neid asju on vaja alguses piloteerida, et v\u00e4lja selgitada, kas need on reaalselt kasutatavad. Paljude v\u00e4hkide osas on veel pikk tee minna.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rahvusvahelisel v\u00e4hip\u00e4eval, 4. veebruaril, selgitas Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustiku kliiniline juht dr Rille Pihlak Med24 ajakirjanikule Madis Filippovile, mida peegeldab t\u00e4navune v\u00e4hip\u00e4eva s\u00f5num \u201eUnited by unique\u201c ning miks on selle m\u00f5te v\u00e4hivaldkonnas eriti oluline. V\u00e4hiravi, mis on varasemalt olnud rohkem s\u00fcsteemi- &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":835,"featured_media":1960,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-1951","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1951","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/835"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1951"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1951\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1963,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1951\/revisions\/1963"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1960"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1951"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1951"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estcan.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1951"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}