Tartu Ülikool veab suurprojekti üleeuroopaliste vähiandmete targemaks kasutamiseks
Tartu Ülikooli juures tegutseva Eesti vähitõrje võrgustiku (ESTCAN) juhtimisel hakatakse looma rahvusvahelist vähiandmete jagamise platvormi, mis hõlbustab nii vähiennetust, -seiret, -uuringuid kui ka -ravi.
Foto: usplash.com
Euroopas diagnoositakse igal aastal veerand maailma vähijuhtudest, mis teeb vähist südame-veresoonkonnahaiguste järel teise peamise surma ja haigestumise põhjuse. Otsustavate sammude puudumisel kasvab vähki surevate inimeste arv Euroopa Liidus (EL) 2035. aastaks rohkem kui 24%, muutes vähi peamiseks surmapõhjuseks.
Piiriülene koostöö vähiandmete kasutamiseks
Eesti vähitõrje võrgustiku juht Kadi-Liis Veiman rääkis, et olukorda muudaks piiriülene koostöö vähiandmete eri allikatest koondamisel ja nende uurimisel.
„Praegu takistavad seda nii eetilised, juriidilised kui ka riiklikud regulatsioonid ning andmetele juurde pääseda on raske,“ ütles ta. „Keerukust lisavad veel tehnilised ühilduvusraskused Euroopa vähiuuringute taristute vahel ning vajadus tagada patsientide õigus otsustada, kes ja milleks nende isikuandmeid kasutab,“ lisas Veiman.
Vähitõrje võrgustiku veetavas projektis „Decentralized Collaborative Network for Advancing Cancer Research and Innovation“ (UNCAN-Connect) arendatakse platvormi, mis võimaldab ühildada eri andmesüsteeme ning toetab tõhusat ja turvalist koostööd andmete jagamisel ja kasutamisel.
„See hõlbustab sujuvat juurdepääsu vähiandmetele, edendab avatud teadust ning muudab vähiuuringuid ja -ravi oluliselt täpsemaks ja tõhusamaks,“ märkis Veiman.
Kuus vähivormi
Platvormi arendades keskendutakse kuuele olulisele vähivormile: laste vähk, lümfoidsed vähkkasvajad ning kõhunäärme-, munasarja-, kopsu- ja eesnäärmevähk.
„Need vähitüübid valiti, et valim oleks võimalikult lai: et esindatud oleksid nii-öelda levinud ja ka pigem haruldased vähid, pediaatrilised ja täiskasvanute vähid ning meeste ja naiste vähid,sSamuti tänapäeval piiratud elutulemusega ehk halva prognoosiga vähid nagu kõhunäärme- ja kopsuvähk,“ selgitas Veiman.
Projekt UNCAN-Connect tugineb olemasolevatele Euroopa teadustaristutele, et võimaldada vähiandmete tõrgeteta säilitamist, kättesaadavust, jagamist ja töötlemist kogu Euroopa Liidus ning selle partnerriikides. „Selline lähenemine toetab ja edendab süsteemidevahelist koostalitlusvõimet, tugevdab piiriülest teaduskoostööd ning kiirendab innovatsiooni vähiuuringutes,“ tähendas ta.
Projekt ühendab 53 partnerit üle Euroopa. Eestist on lisaks Tartu Ülikoolile kaasatud Tallinna Tehnikaülikool ja Tervise Arengu Instituut.
Viieaastane projekt algab sügisel 2025 ja kestab augustini 2030. Projekti eelarve on 30 miljonit eurot.
