Viie aastaga üle 4 miljoni euro: Eesti teadlaste panus Euroopa vähivõitlusesse kasvab
Euroopa Liidu vähimissioon tähistab tänavu viiendat tegevusaastat. Selle aja jooksul on Eesti teadlased toonud siia üle nelja miljoni euro teadusraha, osalenud enam kui kümnes rahvusvahelises projektis ning tõusnud mitme olulise Euroopa vähialase koostööprojekti eestvedajate hulka.Eesti teadlaste panus ulatub vähi tekkepõhjuste uurimisest ja personaalmeditsiinist kuni vähiandmete taristute loomise, noorte vähiennetuse ja vähipatsientide elukvaliteedi parandamiseni.
„Vähimissioon on aidanud Eesti teadlastel olla osa Euroopa tippteadusest ja rahvusvahelistest koostöövõrgustikest. Selle kaudu sünnivad lahendused, mis aitavad tulevikus vähendada vähikoormust ning parandada patsientide ravitulemusi kogu Euroopas, sealhulgas Eestis,“ ütles Eesti Teadusagentuuri Euroopa Liidu raamprogrammi tervise suuna vanemkonsultant Argo Soon.
Eesti teadlased otsivad vastuseid vähi tekkepõhjustele
Vähimissiooni esimestest projektidest on üks silmapaistvamaid Tartu Ülikooli genoomika instituudi juhitav DISCERN projekt, mis uurib pankrease, neeru- ja jämesoolevähi seni halvasti mõistetud tekkepõhjuseid. Projekti eriline fookus on nooremas eas sagenenud vähijuhtude põhjustel ning Euroopa piirkondadel, kus nende vähivormide esinemissagedus on tavapärasest kõrgem. DISCERN hõlmab ambitsioonikat ja uudset lähenemist vähi epidemioloogiale, mis võib anda suure panuse vähi seni teadmata tekkepõhjuste mõistmisse.
Personaliseeritud vähiravi ja uued ravivõimalused
2022. aastal rahastatud projekt Sagittarius keskendub uuenduslikule vedelbiopsia tehnoloogiale, mis võimaldab vereanalüüsi abil hinnata käärsoolevähi taastekke riski pärast operatsiooni. Projekti eesmärk on aidata arstidel määrata igale patsiendile just talle vajalik ravi, vältides samal ajal tarbetut ravi ja selle kõrvaltoimeid.
Lisaks osaleb Tartu Ülikooli Kliinikum mitmes Euroopa vähiravi arendamisele suunatud koostööprojektis. Projekt CCI4EU aitab tugevdada Euroopa kõikehõlmavate vähikeskuste ja vähivõrgustike võimekust ning vähendada riikidevahelist ebavõrdsust vähiravis. Projekti raames töötatakse välja riikide vajadustele kohandatud suutlikkuse suurendamise programm, mis toetab teadustöö, ravi ja hariduse tihedamat lõimimist.
Samuti osaletakse projektis PRIME-ROSE, mis ühendab 24 partnerit 19 Euroopa riigist eesmärgiga edendada personaalmeditsiini rakendamist vähiravis. Projekt aitab kiirendada teekonda molekulaardiagnostikast patsiendile sobiva ravini ning toetab kasvaja molekulaarsetel eripäradel põhinevate ravivõimaluste hindamist ja rahastamist. Projekti tulemused aitavad kujundada Euroopa parimaid praktikaid täppismeditsiini valdkonnas.
Eesti juhib Euroopa suurprojekti
Üheks olulisemaks saavutuseks võib pidada 2024. aastal käivitunud UNCAN-CONNECT projekti, mida koordineerib Eesti vähitõrje võrgustik Tartu Ülikoolis. Projekt ühendab 53 partnerorganisatsiooni 21 riigist ning selle eesmärk on luua üleeuroopaline vähiandmete taristu, kiirendada teadusavastuste jõudmist ravipraktikasse ning toetada Euroopa vähimissiooni pikaajalist jätkusuutlikkust.
„Viie aastaga on Euroopa vähimissioon näidanud, et suurimad läbimurded sünnivad koostöös. Eesti teadlased ja organisatsioonid on olnud selles koostöös märkimisväärselt aktiivsed. Meie teadlased ei osale enam ainult rahvusvahelistes projektides, vaid ka juhivad neid. UNCAN-CONNECT on selle hea näide. See näitab, et Eestis on olemas teadmised, kompetents ja usaldusväärsus, et anda oluline panus Euroopa vähitõrje tulevikku,“ ütles Eesti vähitõrje võrgustiku ESTCAN juht ja UNCAN-Connect projekti juht Kadi-Liis Veiman.
Euroopa vähimissiooni võrgustikke aitab üles ehitada ka Eesti
Lisaks teadus- ja arendusprojektidele panustavad Eesti teadlased aktiivselt Euroopa vähimissiooni elluviimisse ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike tugevdamisse. Seda eesmärki toetab projekt ECHoS, mille kaudu loodi Euroopa riikides vähimissiooni keskuste võrgustik, et tuua teadlased, tervishoiutöötajad, patsiendid, ettevõtted ja poliitikakujundajad ühise laua taha ning toetada vähimissiooni eesmärkide rakendamist riiklikul tasandil.
ECHoS-i tegevuste jätkuna käivitus tänavu projekt ECHoS 2, milles osaleb samuti Eesti vähitõrje võrgustik ESTCAN Tartu Ülikoolist. Projekt keskendub juba loodud koostöövõrgustike tugevdamisele ja nende pikaajalise kestlikkuse tagamisele. Selle raames tugevdatakse eri osapoolte koostööd ning toetatakse vähimissiooni põhimõtete lõimimist tervishoiu- ja teadusarendusstrateegiatesse nii Eestis kui ka mujal Euroopas.
Lisaks osalevad Eesti teadlased projektides, mis loovad uusi ravivõimalusi (ReachGLIO), parandavad vähipatsientide elukvaliteeti (EUonQoL), uurivad ühiskonna laiema kaasamise võimalusi (PERIFORMANCE) ning vähiravi pikaajalist mõju noortele patsientidele (PredictAYA).
Euroopa vähimissiooni eesmärk on päästa aastaks 2030 üle kolme miljoni elu, parandada vähihaigete ja nende lähedaste elukvaliteeti ning vähendada vähist põhjustatud ebavõrdsust kogu Euroopas. Eesti teadlaste aktiivne osalus näitab, et ka väike riik suudab olla oluline partner Euroopa vähitõrje tuleviku kujundamisel.
Euroopa Komisjon tähistab vähimissiooni viiendat aastapäeva 29. septembrist 1. oktoobrini Brüsselis toimuval rahvusvahelisel kohtumisel, mis on veebis jälgitav SIIN.
Euroopa vähimissioonist saab täpsemalt lugeda SIIN.
