ESTCAN kuulub värskelt loodud Eesti tervisekommunikatsiooni võrgustikku
Eesti teadlased lõid ühise tervisekommunikatsiooni võrgustiku
Tervisekommunikatsiooni võrgustiku loomine-ümarlaud 11. novembril 2025 Tallinna Ülikoolis. Foto autor: Eesti tervisekommunikatsiooni võrgustik
Sel nädalal kogunesid erinevate valdkondade teadlased ja eksperdid, et luua Eesti tervisekommunikatsiooni võrgustik. Võrgustiku eesmärgiks on teadus- ja rakendusasutuste koostöö, mille sihiks on toetada tervise teemadega seotud sõnumite edastamisel laiemale avalikkusele ja patsientidele ning arendada tervisepädevusi.
Tervisekommunikatsiooni võrgustiku eestvedajate sõnul on väga oluline, et usaldusväärsed terviseteemalised nõuanded jõuaksid inimestele neile arusaadavas sõnastuses ning nõnda, et inimene tunneb, et ta on oma otsustes vaba.
Selged ja adressaadiga arvestavad, teaduspõhised, ent inimeste toimevõimekuse suhtes lugupidavad sõnumid toetavad suhtluse osapoolte vastastikust usaldust ning abistavad inimesi informeeritud terviseotsuste tegemisel.
Võrgustiku liikmeteks on üle kolmekümne tervisesuhtluse ja -tähenduste uurimisega seotud humanitaar-, sotsiaal-, meditsiini-, jm valdkondade teadlase, samuti poliitikakujundajad ja rakendajad, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni valdkonna spetsialistid ning patsientide huvikaitseorganisatsioonide esindajad: Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, TalTechist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist, Sotsiaalministeeriumist, Tervisekassast, Terviseametist, Tervise Arengu Instituudist, EPIKojast ning Eesti Vähitõrje Võrgustikust.
Ümarlaua kokkukutsuja ning tervise ja rahvapärase mõtteviisi uuringu juht, Tartu Ülikooli folkloristika teadur Maili Pilt tõi välja, et Eestis on juba praegu mitmeid teadusprojekte, mis aitavad mõista, kuidas inimesed terviseteemadega seoses tähendusi loovad ning infot tarbivad ning seetõttu on oluline viia need teadmised ka igapäevaselt tervisekommunikatsiooniga seotud praktikuteni nagu meditsiinitöötajad, ajakirjanikud, kommunikatsioonijuhid jt.
Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute nooremteadur ning projektide BECID ja tervise- ning rahvapärse mõtteviisi uuringu täitja Kristina Seimanni sõnul on üheks kandvaks teemaks kujunenud nii meil kui mujal inimeste toimetulek terviseteemalise infokorratusega ning tervisekirjaoskus laiemalt, mis on õpitav ja õpetatav pädevus.
Sotsiaalmeediapõhise tervisesisu usaldusväärsust uuriva projekti juht ja Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg nendib aga, et tervisekommunikatsiooni planeerimine ja rakendamine saanud aastatega järjest olulisemaks – seda nii patsientidele, tervisetöötajatele kui ka poliitikakujundajatele. Võrgustik pakub võimalusi ekspertide infovahetuseks ning vajadusel soovitusi ja lahendusi avalikkust ja meediat puudutava tervisekommunikatsiooni teemadel.
11. novembril toimunud võrgustiku loomise ümarlaual tutvustati kuute teadusprojekti ja -uuringut, mida viivad läbi erinevate teadusasutuste teadlased. Erinevad projektid uurivad, mis on Eesti inimese jaoks tervis, patsiendi autonoomia või informeeritud terviseotsus ning
kuidas seda riigi-, kogukonna või tervisetöötajate poolt toetada meediastunud ja digitaalses maailmas.
● “Tähendusloome sotsiaalmeedias: tervis ja rahvapärane mõtteviis”, mis uurib milliste strateegiate abil ja miks inimesed sotsiaalmeedias eri terviseteemadel infot vahetavad ning kuidas avaldub selles usaldus või usaldamatus peavoolumeediast ja meditsiiniekspertidelt saadud info vastu. Ülevaate projektist andis Tartu Ülikooli folkloristika teadur Maili Pilt ;
● “Usaldus ja visuaalsus igapäevases sotsiaalmeediasuhtluses (TRAVIS)”, mille eesmärgiks on mõista kuidas kujuneb Eestis, Soomes, Austrias ja Suurbritanias sotsiaalmeedia tervisekommunikatsioonis usaldus ja millist rolli mängivad selles pildid ja videod. Ülevaate projektist andis Tallinna Ülikooli PhD Jaana Davidjants ning osaluskultuuri professori Katrin Tiidenbergi.
● Projekt “Ars Moriendi Estonia 2030”, mis tegeleb surmateemaliste pädevustega osana tervisekirjaoskusest. Ülevaate andsid Tartu Ülikooli meditsiiniantropoloogia kaasprofessor Piret Paal ja meditsiiniantropoloogia nooremteadur Jandra Sule .
● Patsiendi autonoomia õiguslikust raamistikust andis ülevaate Tartu Ülikooli sotsioloogia eriala PhD Kristi Paron.
● Terviseinformaatika uurimisrühma projektidest ja meetoditest tegi ülevaate Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi terviseinformaatika nooremteadur Hendrik Šuvalov.
● Balti Infohäirete Sekkekeskus (BECID), mis tegeleb meediapädevuste ja tervisealase infokorratusega, andis Tartu Ülikooli ülevaate ajakirjandusuuringute kaasprofessor Marju Himma.
Tervisekommunikatsiooni võrgustikul on plaanis luua ühine sotsiaalmeediakanal, mis kajastab regulaarselt võrgustiku tegemisi ning teemakohast infot. Lisaks hakkavad toimuma võrgustiku ümarlauad, seminarid ja konverentsid. Konverentside korraldamisel tehakse võimalusel koostööd projektide ja rakendusasutuste vahel, otsides ühisosa.
Tervisekommunikatsiooni võrgustiku loomine ja arendamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi “Eesti keel ja kultuur digiajastul” projekti “Tähendusloome sotsiaalmeedias: tervis ja rahvapärane mõtteviis” (EKKD-TA32) toel. Võrgustiku algatajateks ja eestvedajateks on projekti vastutav täitja Maili Pilt, põhitäitja Katrin Tiidenberg ja täitja Kristina Seimann.
